Keisririik taastati Saksa kuninga Otto I poolt, kes 10.saj keskel sai tugevaks valitsejaks ning krooniti 962a keisriks. Keisrid olid eelkõige Saksa kuningad, nad püüdsid maksustada Itaalia linnu, et saada raha oma riigi jaoks. Reaalsuses universaalset võimu keisrid ei saavutanud. 10.saj killustatuse perioodiga kaasnes ka kiriku ja paavsti autoriteedi langus. Paavsti toolile pürgisid Rooma linna aristokraadid, sealt kaugemale tol ajal paavsti võim ei ulatunudki. Otto poolt taastatud Püha Rooma keisririigi ajal paavstid sõltusid keisrist. Cluny mungad (klooster asut. 910) hakkasid propageerima kirikumaade sõltumatust läänikorraldusest, nad hakkasid võitlema ka vaimulike abielude vastu. Nad hakkasid teostama ka simooni e kirikuametite müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide
Pahatihti kaasnes sellega ka füüsiline vägivald, pogrommid, peksmised- ka mõisateenijate peksmised, tapmisi oli hulgaliselt. Kõik ära võetud varad- maa ja tootmishooned, loomad-tehnika, isiklikud tarbeesemed jagati talurahvakomitee otsusega võrdsustatult. Kõik talupojad, kes komiteesse kuulusid, said oma osa. Enamlased ei üritanudki sekkuda musta ümberjagamisse, oli piisavalt tegemist ka linnades, võim maale esimestel valitsemiskuudel ei ulatunudki. Kuni 1918 mais pöördeni, selle põhjuseks oli järsult halvenenud toitlusolukord linnades. Kuna tööstustööliste toitmiseks ei jätkunud linnas enam toitaineid, oli vaja rakendada mingeid abinõusid, et parandada oma peamiste toetajate olukorda. Enamlased olid kohe pärast võimule tulekut likvideerinud toiduainete vaba turu, olid kehtestanud kõigile olulisematele toiduainetele sundhinnad. Riiklikud hinnad olid talurahvale sobimatult madalad, vastuvõetamatud.
annaabi.ee 
