1803-1809. Selle hoone jaoks on Krause teinud hulga kavandeid (mis aga kahjuks mitte kõik pole säilinud) enne kui leidus rahuldav lahendus. Esimene kavand (tehtud 4-8 märtsini 1803) on oma üldiseloomult kaunis varaklassitsistlik-palladiaanlik (1. joon.). Ehitis, kaunis laia frondiga, on kavatsetud kolmekordsena; fassaadi keskmise osa moodustab kuuest dooria-tuski sambast koosnev portikus; sambad seisavad seina vastu asetatud ja alumise korra kõrguseni ulatavatel rusteeritud postamentidel motiiv mis esineb äärmiselt harva klassitsistlikus arkitektuuris; sammastele on asetatud viil; postamentide vahel on kolm sissekäiku. Portikusest pahemal ja paremal pool olevad fassaadi osad on mõlemad kaheks pinnaks jaotatud, mis on käsitletud üksteisest kaunis erinevalt: seespool olevatel pindadel on vööde simsid teise ja kolmanda korra akende vahel, äärmistel pindadel aga täidised, siin peale selle veel kaks laia pilastrisarnast eendit.
tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5m kõrgune samanimeline koobas. Murrutuse kestmisel taanduvad järsakud aegamööda maa suunas ja nende jalamil kujuneb tasane, veidi lainjas või mügerik murrutus ehk abrasioonilava. Murrutus on kõige tugevam merre ulatavatel neemedel, nende vahelistes lahtedes toimub setete akumulatsioon. 2. Lainete kuhjaval tegevusel ehk akumulatsiooni tulemusel. Merelisi kuhjevorme leidub Eestis märksa enam kui kulutusvorme. Eesti vanadel randadel on settimine toimunud peamiselt tugevasti liigestatud lahelisel laugrannal, mida iseloomustab väikese kaldenurgaga rannanõlv ning madal rannikumeri. Kuhjevormid: 1. Kuhjelised rannaterassid On eestis levinuimad rannakuhjevormid