- vegetable - salad - dessert - cheeses Sellise struktuuriga menüü juured ulatuvad revolutsioonijärgsele Prantsusmaale, kus restauraatorid tutvustasid toidukaarti oma patroonidele. Menüü kirjutati tollal suurtele posterisuurustele tahvlitele ja pandi välisukse juurde, et külalisi meelitada. Need olid ilusti, käsitsi kirjutatud, ning mõeldud vaid klentide informeerimiseks. Alles 1900-ndate algul sai populaarseks, igaühele eraldi ulatatav menüü. See põhineb juba 19.saj algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: - Külm eelroog - kuum eelroog - supp/puljong - kalaroog - pearoog - kuum vaheroog - Külm vaheroog -Sorbett -Liha-või linnuliharoog - aedviljaroog -Kuum järelroog -Külm järelroog - juust -Tõeline magustoit -Värsked puuviljad -Kohv või tee lisanditega. Päevamenüüd Kogupäevamenüüd Komplekslõunate menüüd
inimesega päeva jooksul mitu korda. Käeulatamine tervitamisel Kätlemisel sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, jälgitakse, et käte kohtumisel tervitajate peopesad kokku puutuksid, ning pigistatakse kergelt teineteise kätt. Tervitatava kätt ei tohiks väga kiiresti haatata ning pigistada, sest siis ei jõua peopesad kohtuda ja pigistatakse vaid teise sõrmi. See võib aga tervitatavas kohmetuse või ebameeldiva tunde tekitada. Tervituseks ulatatav käsi ei tohiks olla lõtv. Viisakal tervitamisel ei tohi käepigistus olla valus, loid, kauakestev ega väga raputav. Daamide sõrmustatud käe pigistamisel tuleks olla ettevaatlik, sest suured kividega sõrmused võivad daami kätt vigastada või haiget teha. Sobiva tugevuse ja kestvusega käepigistuse peab igaüks ise leidma. See aga on juba iseenda ja tervitatava tunnetamise küsimus ning seetõttu ka suhtlemisel oluline tegur.
annaabi.ee 
