Sõnaline distants ja puudutused teenindussuhtluses Sõnalise distantsi valikul tuleb lähtuda klientidest. Reeglina valitakse Teie- pöördumine ja aupaklik kõneviis. Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid, kui just teenuse eripära (näiteks iluteenused, masaaz jne) ei tingi füüsilist kontakti.. Siiski võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe ulatamisele vastamist . Kuulamine kui suhtlusvahend Klienditeenindaja sõnad ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad. Hea kuulaja peab silmsidet, on lahke näoilmega, keskendub rääkijale ja ei katkesta teda, vajadusel kordab ja täpsustab öeldut, jälgib kliendi kehakeelt, on kannatlik ja väldib ennatlikke hinnanguid, ei võta kriitikat isiklikuna .
Ka need võivad eri kultuurides olla eritähenduslikud. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel ehk ruumikasutus on samuti oluline suhtluskomponent. Suhtlemisel klientidega tuleb hoida sobivat distantsi, vastasel korral (kas suhtluspartnerile liiga ligidal või liialt kaugel) võib ta tunda ebamugavust. Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid. Siiski võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe ulatamisele vastamist. Klienditeenindaja mitteverbaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad ka tema riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik, mis annavad teavet teenindaja suhtumisest nii iseendasse kui ka klientidesse. Võtmesõnadeks on siinjuures puhtus, korrektsus ja tagasihoidlikkus, aga ka oma organisatsiooni standarditest, nõuetest või kokkulepetest kinnipidamine. Klienditeenindaja sõnad ja ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine
annaabi.ee 
