Eestis valdav orutüüp, nt. Tänassilma jõgi. Sälkorg on sügavam ja järskude veergudega ning Vkujulise ristlõikega. Veetase vaid teatud kõrguseni. Teakivad peamiselt seal, kus lang on suur, veevool kiire ja põhjaerosioon suur, nt. mägedes. Eestis tüüpilisi sälkorge vähe, Pärlijõgi. Kuristikorg on eelmistest sügavam ja järsuveerulisem. Eestis nt. Jägala. Moldorg on sälkoru edasisel arengul kujunenud, Ukujulise ristlõikega ja laugemate veergudega. Jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustike sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorg on moldoru arengu jätk, kus küljeuuristus saavutab ülekaalu. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga
Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID
annaabi.ee 
