olukorrad pigem vastanduvad rekreatsioonile. Erinevad inimesed vajavad erinevaid rekreatsiooni võimalusi. Mis on ühele vabastav ja innustav, on teisele ebameeldiv ja tundub pigem kohustusena. Seega peavad rekreatsiooni korraldajad arvestama grupi iseärasustega ja püüdma neile leida kõige parem võimalik lõõgastusviis. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Kui tegevused lähevad vastuollu inimese uksumuste või traditsioonidega siis satub hing segadusse ja jällegi 2 ei pruugi olla oodatavaid tulemusi. Näiteks ei saa kuidagi loomakaitsjatele olla heaks vaba aja tegevuseks jahipidamine. Kuigi ta võib olla füüsiliselt kosutav (värske õhk ja jalutuskäik metsas), ei mõju selline üritus loomakaitsja vaimule sugugi hästi. On tegevusi, mida rumalam ühiskonna osa justkui peab rekreatsiooni nime
Kuigi inimesed on harjunud valu pidama ebameeldivaks nähtuseks, ei saa unustada selle positiivset ülesannet anda märku olukorrast, kui midagi on valesti. Tegemist võib olla vigastuse, haiguse või hoopis organismi reaktsioon psühholoogilisele probleemile nagu stress, pinge ja ärevus. Kuigi valu on tundud igaüks, ei ole tegemist esmapilgul lihtsana näiva fenomeniga. Töös toon välja tegurid, mis mõjutavad valu tunnetust erinevatel inimestel ja kuidas on valu kogemus seotud uksumuste, väärtuste, soo ja keskkonnaga, kus inimene on üleskasvanud. Teadlaste vaatepunktist on oluline uurida ja välja selgitada, mis mõjutavad valu kirjeldamist. See läbi oskab arsti ja meditsiinitöötajad valu õigete meetmetega ravida. MIS ON VALU? Tervisepsühholoogid uurivad valu eelkõige sellepärast, et valu käes kannatada võib olla väga stressi rohke. Pealtnäha on valu olemus ilmne valu on valus -, ja see võib alla suruda kõik teised põhilised vajadused
annaabi.ee 
