Kunagi ei lõigata avasid alumise palgirea sisse, sest see nõrgestab liigselt palke. Süvend ukseläve ja tenderpostide jaoks tuleb sisse lõigata teisel palgireal. Seejärel paigaldatakse ettevalmistatud parempoolne ja vasakpoolne tenderpost ning pealispuu. Esialgu toestatakse neid ajutiselt. Seejärel jätkatakse seina püstitamist asetades sulundid palgiotsa ja tenderposti soonde. Kui sein on jõudnud tenderpostide ülemise servani, pannakse paika uksepealne palk, seejärel võetakse toed ära ja ukseava on valmis. Vööpalk on aknaava alumise serva kõrgusel paiknev palk, millele toetuvad akna tenderpostid. Kui vööpalgi järgmised kaks-kolm palgirida on kohale asetatud, paigaldatakse tenderpostid ja kontrollitakse nende vertikaalsust. Kõikide järgmiste palkide otsa lõigatakse soon tenderpostiga sidumise jaoks.Aknaava ülemise serva jaoks lõigatakse sisse süvend ja pesad tenderlati jaoks. Hoone seob
raidkividega kaunistatud. Elutuba (dörnse) oli elamus samuti avar, keskmiselt 40-60 ruutmeetri suurune. Elutoa aknad avanesid reeglina hoovi poole ja olid kujundatud tavaliselt paarisaknana, mida keskelt toetas raidkivisammas (sageli kunstipärane) ning ka mille küljed (palestikud) olid raidkivitahvlitega kaunistatud. Elutoast läks keldrisse sageli teine trepp, mille suue oli piiratud raidkividest siseportaaliga. Eriti rikkalikult oli kaunistatud just uksepealne, mis oli tavaliselt välja raiutud ühest kivist (nn siseportaali silluskivi). Elutoa seintes paiknesid tihti mitmesuguse kujuga nishid. Neist osades asetsesid seinakapid, mõningaid kasutati aga mööbli paigutamiseks. Elutuba oli reeglina hoone ainus köetav ruum. Seda köeti keldrist, mantelkorstna poolses nurgas asuvast kalorifeerikütteseadmest. Ahjud oma tänapäevasel kujul olid 15. sajandi Tallinnas veel tundmata
annaabi.ee 
