tõmbas. Noored hoidsid kõvasti majaka käsipuust kinni, nende jalad olid õhus. Käte jõud hakkas otsa saama, keeris liikus kiirest majaka suunas. Kõik lasid käsipuust lahti, nad lendasid ja lendasid vee ääreni kuni järsku kadusid pimedusse. Kõik viis sõpra leidsid ennast imelikust ruumist, mis oli igast küljest piiratud istekohtadega, kus istusid veidrad, kohati jubedate nägudega olendid. Nende kõrvu lukustas kohutav uksekrigin. Saali astusid imelikes kostüümides mehed, kes vedasid arvatavasti laipa. Äkitselt hakkas rääkima keegi, kellel oli kõva ja jäme hääl. Ta tõusid oma kohalt ning lausus: ''Asume kohe asja kallale, meil pole eriti palju aega. Me saadame teid kohta, kus surma ei karda, kus ellu jäävad ainult tugevamad, kus ohud näivad väiksemad kui nad tegelikult on. Teie ülesandeks on üles otsida Fööniksi koodeks,
kaugel :epiteet Sõrmed aga suu ja maisi- pulgakoti vahel käisid. Selles luuletuses tuuakse välja tõsiasi kuidas noored oma vaba aega veedavad ja kellega ja mismoodi nad suhtlevad. Mulle tundub, et nagu suurem osa Wimbergi luulest on seegi luuletus võetud elust enesest ja näitab noorte eluviisi läbi aegade. 10 9. Haiku Väljas on pime ainsana uksekrigin kostub kaugemalt. 10. Teemantluuletus kevadest Kevad Sulane, päikseline. Õppimine, mängimine, jalutamine. Linnud väljas rõõmsalt laulavad. Lumikellukad. 11 KOKKUVÕTE Wimberg on luuletaja, kes toob halli argipäeva killukese päikest. Wimbergi lugedes saab alati olla kindel see mida sa näed, on ka see, mida sa saad. Olgu Wimberg nii lihtsakoeline
annaabi.ee 
