poolt. 12. Lääne-Virumaal: Altja küla (seal on ka kõrtsihoone) Mõisa tuluallika ehk kange alkoholi/piirituse müük ja nende turustamise koht oli kõrts. Turistile saab täna töötava kõrtsina soovitada Altja kõrtsi Lääne-Virumaa, kõrtsihoonena aga Vastseliina linnuse külastuskeskust. Kõrtsid sarnanesid ehituslikult talupoegade rehielamule, eristuseks ukseesised sambad. Kõrtsid kuulusid tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus
väikese, kuni 10 cm laiuse vahe. See võimaldab nelja matiga komplekti puhul saada ca 50 cm (tühimikud mattide vahel koos äärmiste mattide välisserva tajuulatusega) lisaala, mille survemuutused registreeritakse. Matid peaks paigutama looduslikesse või kunstlikult tekitatud „pudelikaeltesse“, kus inimene on sunnitud rada läbides loendusmati kindlasti ületama (laudteede ja sildade algused, vaatetornide treppide ja hoonete ukseesised jms). Loendusmati eeliseks on loenduri väga hea peitmise võimalus (aitab vältida vandalismi ja tahtliku andmete moonutamist), miinuseks aga ebatäpne loendamine mati „grupiviisilise“ ületamise korral. Kuna puudub võrguühendus, tuleb käia regulaarselt seirekohas andmeid maha laadimas. Kuna survematt registreerib surve muutumist survemati kohal, ei tohi pinnast mattide kohal katta laudadega vms. Samal põhjusel ei tööta survematid ka talveperioodil, kui
annaabi.ee 
