kuni ta pojad nokkisid katki mu silmade koore Mu silmamunade katkised koored jäid tühjalt pimedasse maha Noored linnud tõusid mu silmamunadest lendu päikesekarva tiibadel ,,Vihm teeb toredaid asju" Varesed Sa lennutasid varesemusta sõna üle mu pea Varesemustas meeles lähen ära läbli noore männiku Su sõna murrab mind Ma murran noorel männil ladvakasvu kõveraks Jälle vareste töö öeldakse neljakümne aasta pärast kõvera puu all KOKKUVÕTE Jaan Krossi nimetatakse ukseavajaks uude sajandisse. Peale arvuakal hulgal luuletuste kirjustas ka näidendeid, jutustusi ja romaane. Tuntumad romaanid on näiteks ,,Kolme katku vahel" ja ,,Keisri hull". Jaan Krossi teosed olid rahva poolt kõrgelt hinnatud, kuid kriitikutele tekitasid pahameelt. Peale enda loomingu on ta tõlokinud ka Puskini teoseid. Kirjanik on saanud ka mitmeid preemijaid. Põhiliselt on Jaan Krossi luule väga jõuline, mõtisklev ja kohati kriitiline, kasutades palju sõnamängu ja vabavärssi
kellega ta räägib. Ta on pidevalt niimoodi käed kinni, suletud poosis. Ja ta kordab MIKS küsimust. Eelmine aasta oli üks õpilane, kel oli temaga probleeme olnud. Ta ütles, et ta käitub siiamaani samamoodi. Mina puutusin selle inimesega kokku 10 aastat tagasi, siis kui ta alustas politseis tööd. Siiamaani ta jätkab oma süsteemi. Küsimuste esitamise oskus on oluline. Oluline on esitada AVATUD küsimusi, kui me tahame tulemuseni jõuda. KAS küsimusi ilma KAS sõnata nimetakse ukseavajaks. Tahad sa rääkida? KAS küsimus ju tegelt. Kas sa tahad rääkida? Vastuseks siis EI või JAH. Tavaliselt vastatakse ikkagi EI. Tahad sa rääkida? Samas on keerulisem sellele küsimusele EI vastata. Lõputa küsimused. Tahad sa rääkida? Me viime tavaliselt küsimuse lõpus hääle alla. Tunnete ja sõnade peegeldamine. Ma kuulen su häälest, et sulle tekitab probleeme see, et sa ei saa aru, mida ma mõtlen. Sa lugesid oma maili ja see tekitas sinus küsimusi. Mida tekitas
teada. Proua Vaarmannil oli pidu ja paar piduplikat tahtsid Mauruse poistele pisut ,,itsi" teha, milleks läksid uksekella tõmbama, et peale seda jalgele tuld anda ja kaduda. Paar korda õnnestus see temp, ilma et oleks teada saadud, kes kõlistab. Aga siis pani härra Maurus vahid välja ja hoidis ise ühe käega ukse pidemest, teisega võtmest, et võimalik oleks ust silmapilkselt avada. Aga siis tekkis tal kahtlus, kas ehk poisid ei mängi kõlistajaga kokku, ja nõnda pani ta Tigapuu ukseavajaks ja asus ise teistele poistele juhiks kõlistajatepüüdmiseks. Ja kui siis piduplikad tulid kolmat korda kõlistama, avanes uks silmapilkselt ja laskis püüdjad tänavale, kes tulid ajades kuni Vaarmannide maja õue, kus tabasid kõlistajad. Need hakkasid nutma ja tulid ühes tabajatega siia, kus nad praegu on. Kui see kõik oli selgitatud, küsis härra Maurus: ,,Kas mul on õigus küsida, mis maja see on, ei või ja?"
annaabi.ee 
