arengus osaleda kõigil eestirootslastel. Valimised toimusid 2.-4. veebruaril 2007 ja viidi läbi kolmes kohas. Valiti 21-liikmeline Kultuurinõukogu, mille esimeheks sai Uile Kärk-Remes ja aseesimeheks Lars Rönnberg. Kes saaks taotleda kultuuriautonoomiat tänapäeval? § Eestis elavatest vähemusrahvustest saab praegust vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadust kohaldada ainult venelastele, ukrainlastele, valgevenelastele ja soomlastele, kuna ühegi muu rahvuse esindajate hulgas pole Eesti Vabariigi kodanikke üle kolme tuhande. Lisaks laieneb seadus sakslastele, juutidele ja rootslastele, keda on seaduses eraldi nimetatud. Teiste vähemusrahvuste õigused Eestis on tagatud Põhiseaduse ja teiste seadustega. Seejuures saavad ka mittekodanikud osaleda kultuuriautonoomia tegevuses, kuid mitte Kultuurinõukogu valimistel. AITÄH KUULAMAST!
erapooletuse 2)10 aastat 3)salajane lisaprotokol jagasid ära huvisfäärid Ida-Euroopas NSVL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poole, Besaraabia Sm: Leedu, Lääne-Poola 28.sept.1939 sõprus-ja piirileping Pilet 27 II maailmasõja algus, sündmused 1939-40 1)Versailles süteemi likvideerimine 2)NSVL maailmarevolutsioon; Sm Suur Saksamaa 1939 1.sept Sm tungis kallale Poolale(Poola purustamiseks kulus 2 nädalat) 3.sept Ingl ja Pr kuulutasid Sm sõja 17.sept NSVL läheb lääne ukrainlastele ja valgevenelastele appi, keda Poola riik on hüljanud. 28.sept sõpruspiirileping Sm ja NSVL vahel Poola kadus, Leedu NSVL'ile Samal ajal esitas NSVL Soomele, Eestile, Lätile, Leedule vastastiku abiandmise lepingu väed ja baasid. Soome pidi veel nihutama piiri: Karjala kannase ja Viiburi linna loovutama. Balti riigid võtsid vastu, Soome mitte. *Talvesõda 39nov 40märts võitis NSVL, aga Soomet hiljem ei liidetud
Denikini valgete vägede kätte. Kuna ukrainlased ei soovinud suurendada oma vaenlaste hulka ja rünnata Denikini valgeid, siis pöörduti tagasi ja piirduti Ukraina läänepoolsete aladega. Denikini võim jäi ka lühiajaliseks, 1919 läks Ukraina taas Punaarmee kontrolli alla. Võitlused jätkusid vahelduva eduga, kuni 1920 aprillini. 1920 aprillis jõudis Petljura Direktoorium kokkuleppele Poola valitsusele, mille kohaselt poolakad lubasid ukrainlastele osutada oma abi, rünnata ühiselt Kiievit tingimusel, et Ukraina vaieldava kuuluvusega alad lähevad sõja lõppedes Poola riigi koosseisu. 27.apr 1920 algas Ukraina ja Poola vägede ühine pealetung, mis juhatas sisse Vene-Poola sõja. Mõne aja pärast õnnestus Kiiev vabastada, kogu Ukraina vabastamisest jäi asi kaugele, samal ajal läks enamlik Punaarmee rünnakule Poola vastu. Mais 1920 algas pealetung korraga 2-l rindel,