1 Ajalugu 1990.aastal käivitus endise Nõukogude Liidu (edaspidi NL) territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991a. augustiputsi järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide iseseisvustumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas lõplikult NL-i lagunemise. Tajumine, et NL ei saa eksisteerida ilma Ukrainata kiirendas "lahutusprotsesside" algust. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid hääletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. NL-i valitsuse poolt algatatud
SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS 1990.aastal käivitus NSVL-i territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvõimu kokkuvarisemine 1991. aasta augustiputshi järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide reaalse iseseisvumise ahelreaktsiooni (Walker 1993, 289). Ukraina iseseisvusdeklaratsioon (1.detsember 1991.aasta) vormistas lõplikult NSVL-i lagunemise. Tajumine, et NSVL ei saa eksisteerida ilma Ukrainata kiirendas "lahutusprotsesside" algust (Bremmer 1994, 83). Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes üleliidulisel referendumil 1991.aasta märtsis olid hääletanud Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul
annaabi.ee 
