T~oepoolest, v~ottes Cauchy teoreemis g(x) = x saame g(b) = b, g(a) = a, g (c) = 1 ja valemist (3.24) j¨areldubki (3.26). Lagrange'i teoreemi geomeetrilist sisu vaatleme jooniselt 3.8. Punktidest A = (a, f (a)) ja B = (b, f (b)) l¨abi t~ommatud l~oikaja t t~ous v~ordub suhtega f (b) - f (a) . b-a Viime paralleell¨ukkega sirge t uude asendisse nii, et saadud uus sirge t oleks joone y = f (x) puutuja. T¨ahistame puutepunkti x-koordinaadi c-ga. Kuna funktsiooni graafiku puutuja t~ ous v~ordub funktsiooni tuletisega vaadeldavas punktis, siis sirge t t~ ous on f (c). Kuna sirged t ja t on paralleelsed, siis on nende t~ousud omavahel v~ordsed, seega f (b) - f (a) = f (c) .
T~oepoolest, v~ottes Cauchy teoreemis g(x) = x saame g(b) = b, g(a) = a, g (c) = 1 ja valemist (3.24) j¨areldubki (3.26). Lagrange'i teoreemi geomeetrilist sisu vaatleme jooniselt 3.8. Punktidest A = (a, f (a)) ja B = (b, f (b)) l¨abi t~ommatud l~oikaja t t~ous v~ordub suhtega f (b) - f (a) . b-a Viime paralleell¨ukkega sirge t uude asendisse nii, et saadud uus sirge t oleks joone y = f (x) puutuja. T¨ahistame puutepunkti x-koordinaadi c-ga. Kuna funktsiooni graafiku puutuja t~ous v~ordub funktsiooni tuletisega vaadeldavas punktis, siis sirge t t~ous on f (c). Kuna sirged t ja t on paralleelsed, siis on nende t~ousud omavahel v~ordsed, seega f (b) - f (a) = f (c) . b-a
annaabi.ee 
