U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= / (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V.
U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,568* 1,1107 = 3,96V. Ostsillograafiga mõõtmine, siinuspinge Signaali ulatus Vpp= 4,3 * 0,2 = 0,86V Signaali periood: T = 4,8 * 0,2 = 0,96 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,96*10-3 =1000 Hz (sagedus on sama) koormusega U = 2,95 V I = 2,554 mA Pingelang ampermeetril UA = 26.1 mV U 2,95
1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / S Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um /) / (Um * 2 / S) = (3,55/ )/(3,55*2/S) = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U1 = U2 * K Järelikult arvutuslikult U1=3,210 * 1,1107 = 3,57 V, mis on ligikaudselt võrdne voltmeeter B7- 37 näiduga. 2.2 Mõõda ostsillograafiga signaali väärtus. Signaali ulatus Upp=4 jaotust, tundlikkusega 2 V/jaotus => Upp=8 V Uo=4V 2.3 Mõõda ostsillograafiga signaali periood T.
Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) 1])* U k /100 , kus U=20V R1 = ± (0,6 + 0,1 * (20/3,0 - 1)) * 3,0/100= ± 0,035 V B7-37 R2 = ± (1,5 + 0,2 * [(U / U k )- 1]) * U k /100 , kus U=20V R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. Nelinurksignaal U1=3,41 V (efektiivväärtus Um) U2=3,77 V (signaali mooduli keskväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,41/ 1,1107 = 3,787 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Vahelduvpinge jälgimine G V V Siinuseline signaal f = 2000 Hz
F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuseline signaal f=5000Hz U1=3,010 V U2=3,029 V U1 = (0,6 + 0,1 g(20 / U1 - 1)) gU1 / 100= = (0,6 + 0,1 g(20 / 3,010 - 1)) g3,010 / 100= 0,035V U 2 = (1,5 + 0,2 g(20 / U2 - 1)) gU2 / 100= = (1,5 + 0,2 g(20 / 3,029 - 1)) g3,029 / 100= 0,079V U1 =3,010±0,035V U 2 =3,029 0,079V Nelinurksignaal f=5000Hz U1=3,432 V (Ue) U2= 3,760 V (Um) Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 U2=U1*K U 2 = 3, 432g1,1107 = 3,81V Tulemused langevad enam-vähem kokku. 2.Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f=5000Hz U1= 3,026 V U = U1 g 2 = 4, 279V U2= 3,000 V Ostsillograafil jaotisi j = 2,1 Ostsillograafi võimendus v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad enam-vähem kokku.
20 U 1 = ± 0,6 + 0,1 - 1 %; U 1 = ±0,039V ; U1 20 U 2 = ±1,5 + 0,2 - 1 %; U 2 = ±0,095V ; U 2 U1 = 3,00 0,039 V U2 = 3,016 0,095 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 2 kHz, amplituud Um võrdne, keskväärtus: 0 V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 4,13 V U2 = 3,753 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 4,13* 1,1107 = 4,59 V Vahelduvpinge jälgimine Skeem: Siinuseline signaal f = 2 kHz Signaali pinge: U = 4,1 V Voltmeetri näit: 2,92 Et kontrollida, kas saadud pinge väärtus on sama mis voltmeetrilt saadud U 2, tuleb U22 = 2,92 * 2 = 4,13V. Signaali periood: T = 5 * 0,1 = 0,5 ms
= ± (0,6 + 0,1 * (20 / 3,015 1)) * 3,015 / 100 = ± 0,035 V U2 = ± (1,5 + 0,2 * (20 / U2 1)) * U2 / 100 = = ± (1,5 + 0,2 * (20 / 3,000 1)) * 3,000 / 100 = ± 0,079 V U1 = 3,015 ± 0,035 V U2 = 3,000 ± 0,079 V Mõõtetäpsuse piires langevad mõlema voltmeetri näidud kokku. Nelinurk signaal (f = 5 kHz): V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 3,644 V U2 = 4,010 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,644 * 1,1107 = 4,047 V Tulemus langeb enam-vähem mõõtmisel saadud U2 väärtusega kokku. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U1 U2 G V1 V2 Osts. Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,028 V U2 = 3,000 V U = U1 2 = 3,028 * 2 = 4,282 V
V2 (B7-37) mõõdab signaali mooduli keskväärtust (alaldab signaali ning mõõdab selle alaliskomponendi) kuid näitab sin. signaali korral efektiivväärtust, korrutades alaliskomponendi väärtuse sobiliku koefitsiendiga. Teise kujuga signaali korral näit ei ole õige. Voltmeetri B7-37 näit voltmeetri B7-40 näidu kaudu: 2 2 Um = Ue 2 Ukesk = Um Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um/ 2 )/( Um ) = 2 2 = 1,1102 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K U2 = 3,056 * 1,1102 = 3,392V Seega arvutuslik tulemus sobib mõõdetud tulemusega kümnendiku täpsusega. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal (F = 2 KHz): U1 = 3,032 V U2 = 2,9 V U = U1 2 = 3,032 * 2 = 4,287 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V
signaal: F=2kHz U=3V U1=2,99 U2=3,005 Mõõtemääramatused: B7-37 U=±[1,5+0,2(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U1=±[1,5+0,2(20/2,99-1])*2,99/100=0,07887 V B7-40 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U2=±[0,6+0,1(20/3,005-1])*3,005/100=0,035025 V U1=(2,99± 0,08) V U2=(3,005± 0,035) V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires . Nelinurksignaal: U1=3,76V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,412V (signaali efektiivväärtus Ue) Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= /(2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f=2kHz Amplituud 4V Voltmeeter näitab aga 3V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Amplituud/2 Voltmeetri näit
V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust F = 2000 Hz U=3V U1=3,00V U2=2.94 V Mõõtemääramatused: B7-40 U=±[0,6+0,1*-1]*, kus Ux=20V U1=±[0,6+0,1*-1]*=±0,008V B7-37 U= ±[1,5+0,2*-1]*, kus Ux=20V U2=±[1,5+0,2*-1]*=±0,05V U1=3,00V ± 0,008V U2=2,94V ± 0,05V b) Nelinurksignaal: U1=3,74 V U2=3,315 V Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Um, kuid B7-40 signaali efektiivväärtust Ue Signaali keskväärtus Uk. K=Ue/Ukesk=(Um/)/(Um*2/)=/2=1,1107 Um=Ue* Uk==, millest Ue= ning seega U1===2,986 V 2. Vahelduvpinge jälgimine U = 3,00 V Signaali ulatus: 4 jaotust, tundlikkus 2 V/jaotus. Signaali amplituud: 4 * 2 = 8 V Voltmeetri näit oli Ue = 3,00 V, seega ostsillograafi pealt oleks pidanud välja lugema, et signaali amplituud on: U=3,00*=4,2 Ostsillograafiga mõõtmine, siinuspinge Signaali ulatus Vpp= 4 * 2 = 8 V Signaali periood: T = 4,8 * 0,2 = 0,96 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,96*10-3 =1041,6 Hz
U1 100 3,000 100 U1 = 3,001 ± 0,08 V U2 = 3,000 ± 0,03 V Nelinurksignaal (f = 2 kHz): V(U1) mõõdab signaali efektiivväärtust, V (U2) mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 3,426 V U2= 3,790 V Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Um 2 Ue kus U m = U e 2 , U kesk = , Ue = K*Ukesk, K = = = 1,1107 U kesk 2 2 Seega arvutuslikult U2 = 3,790 * 1,1107 = 4,209 V Tulemuse ja mõõdetud suuruse vahe on 0,419V, mis on vigadest suurem. 2. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U 1 U 2 G V 1 V 2 O Siinuseline signaal (f = 2 kHz): U = 3,001 V U = 3,001 2 = 4,24V
1.Väike kasutegur().2.Suur kulumise ja ülekuumenemise oht.3.Tööpindade sööbimise oht.4.Teo laagritele mõjub suur telgjõud.5.Vajadus kallite antifriktsioonsete materjalide järele.Ülekandearv u=z2/z1 kus z1-tigu käikude arv,z2-tiguratta hammaste arv. 39.Kettülekande elemendid,iseloomustus ja keskmine ülekandearv. Koostiosad: vedav ja veetav ketiratas, lõputu kett, pingutusseade, määrimisseade, võnkesummuti,karter kus kett läbi voolab.Iseloomustus: + 1.Kett ei libise rattal(ukesk.=const).2.Ühe ketiga saab käitada mitu ratast.3.Rihmülekandega võrreldes koormab väiksem pingutus.4.Võimeline töötama kuumas keskkonnas.5.Suur telgede vahe(kuni 8m). 1.Keti kiirus on ebaühtlane.2.Keti liigendite kulumisest tulenev keti venimine-järelpingutamise vajadus.3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4.Keti võnkumine, eriti kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur.5.Rihmaülekandest tülikam hooldamine.Ülekandearv u=n1/n2=w1/w2=z2/z1
Selline vte
on efektiivne koormuse suurtel kikumistel.
Suhteliselt stabiilse koormuse korral saavutatakse efekt paralleelse kompenseerimise abil,
tites tingimust:
Madalpingevrkudes QX<
mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise. Induktiivkoormuse puhul erineb voolukõver iL oluliselt pingekõverast (joonis 4.13) U ti tp iL Ukesk = ti / (ti + tp) t Joonis 4.13. Pulsilaiusmodulatsiooni põhimõte Näiteks, induktiivse ahela sisselülitamisel salvestatakse ahela induktiivsusesse energia WL = Li2/2 ja mahtuvusse energia WC = Cu2/2. Ahela katkestamisel toimub nende energiate ümberjaotumine ning soojusena hajumine aktiivkomponentides. Neid nähtusi tuntakse kommutatsiooni siirdeprotsessidena (joonis 4.14)
annaabi.ee 
