veesõiduki kõrkjaist või katsid puidust raami kasetohuga ja tihtisid õmblused kuuma musta kuuse vaiguga. Merekanuud õõnestati. Suureks abimeheks olid ka koerad, kes rakendati kelgu ette, millel ise oldi ning millele sai asetada ka muud tarvilikku. 6 Suure muutuse indiaanlaste ellu tõid hobused. Nendega sai liikuda kiiremini ja nad olid ka tugevamad. Eriti kiindunud olid hobustesse kütt-sõdalased. Suvel käis ta hobust ujutamas ja talvel kattis ta ratsu piisoninahkadega. Sõtta minnes tehti hobustele peale sõjamaalingud, mille märgitel olid kindlad tähendused. Hobused olid suureks abiks ka jahil. Komantsi naised käisid koos meestega antiloobijahil. Tänu hobustele suutis terve kogukond piisonikarjade kannul püsida. Hobused surid jääajal välja. 16. sajandil tõid hispaanlased loomad uuesti mandrile. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8. klassi muusikaõpik Karolina Sepp jt.
muistse ajaarvestus s¨usteemiga. Ilmselt t~ommati vanasti p¨aevade arvestuses sikk-sakk joont, mis m¨argi vanas kujus asemel, p¨aike on t¨ ahendusosutiks. 175 [Vaccari 50] Mees ja aur t~ ousmas tema higistavalt karastatud ja julgelt kehalt. [Wieger 40] M¨ark puudub. [Henshall 88] Vana 48 kuju on l¨abimurdmine ja j~oud s.t. otsustavalt edasi minema. [ 93] M¨ark puudub. 177 [Vaccari 50] K¨asi hoidmas last vee kohal ja ujutamas teda seal. [Wieger 40] M¨ark puudub. [Henshall 88] Hauduma v~oi s¨ unnitust vastu v~otma ning vesi on lootevesi. S¨unnituse vastu v~otmine, aitab imikul u f´ u ¨sast v¨alja ujuda. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud, aga on antud algt¨ ahendus kui s~ojatrofeeks v~oetud laps. Nagu n¨aeme p~ohinevad seletused m¨argikujutisele otsese piltvaste otsi- mises, kitsendusena selle seotus m¨argi t¨anap¨aevase t¨ahendusega. Seletu-