kiirust kui ka vastupidavust (3). 14 6. TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS Basseinides peab olema kirjas sügavama ja madalama otsa vee sügavus. Algajad ja väheoskajad õpilased peavad vette minema ujula madalama otsa trepist, selg ees. Vette võib hüpata õpetaja loal ainult ujula sügavamast otsast. Raja peal istumine on keelatud, kuna väsinud või vähese ujumisoskusega õpilased peavad saama vajadusel sellest kinni haarata (5). Ujulas, basseinis: - ära jäta lapsi, sõltumata vanusest, järelevalveta; - suvelaagrites ja üldkasutatavates ujulates peab veeohutuse tagama vetelpäästja; - tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon, et kutsuda abi hädaabitelefonil 112 (6). Ujumisel on vigastuste saamise oht väike. Põhilised mured, mis võivad kimbutada, on jalakrambid, mis tulenevad tavaliselt kas liiga külmast veest või lihasväsimusest. Siis
tuleb arvestada mitmete asjaoludega ja reeglitega. Järgnevalt juhime tähelepanu põhilistele ohtudele, mis võivad veekogu ääres olles tekkida ja kuidas sellisel juhul käituda. Enamlevinud põhjusteks, miks õnnetused tihti korduvad on: - nõrk ujumisoskus või ujuda mitteoskamine; - oma võimete ülehindamine ujumisel; - ujumine joobeseisundis; - ujumine (napi ujumisoskusega inimestel ja lastel) võõrastes või ohtliku põhjaga veekogudes; - laste kehv järelvalve veekogude ääres; - vees hätta sattunud kaaslaste abistamise oskuste puudumine; - nõrk jää, kalameeste hoolimatus, ahnus ja hoiatuste eiramine ning esmaabioskuste napp tundmine. - ohutusnõuete mittejärgimine paadisõidul, (ei arvestata tuult ega lainekõrgust, paadi kandevõimet ning sõidu ajal ei kanta päästeveste).
annaabi.ee 
