ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal. Lisaks: Jalgpalliplats, 2 rannavolle platsi, 4 ujumiskohta, külakiik, grilliplats ja lõkkekohad, vibulaskmine, kirveviskamine, batuudid. Teenused: Kanuumatkad (hind al 170 EEK/in), öömatkad rabas ja kanuus, ATV safarid. Hinnad: Telkimine 50 EEK/in, kämpingus al 150 Eek/in, palkmaja (10-15in) 2500 EEK, kümblustünnid 1000 EEK ööpäev, saunad 500 EEK/3H.
Maantee ääres asub langenute vennashaud ning obelisk. Asulas on kauplus, koolimaja ja laululava. Majutust pakub suveperioodil Pikasilla Põhikool. Staadionil korraldatakse suviti laagreid, olemas on võimla ja palliväljakud. Laagrite ja väliürituste puhul korraldab toitlustamist Pikasilla Põhikool. Alalist toitlustusvõimalust pakub AS Merts baar maantee ääres bensiinijaamas. Asulas on kaks randumiskohta ja kaks heas seisukorras ujumiskohta. Suur maastikulise väärtusega on Pikasilla pedastik - nii puude koosluse kui ka kaunite vaadete poolest Väike-Emajõele ja Vooremäele. Kohalik rahvas kutsub kohta Pikasilla paluks, üht metsasihti ka Õhkamise alleeks. Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti sinna koguni sanatooriumi ehitada. Maardina talu Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnikoht mälestuskiviga, 1891. a. asus Visnapuude pere Pikasillale. Riidaja mõis ja kabel Paika mainitakse 1223. a
ö ,,rohelises käimist" Läti poolel, kus olevat rohkem loodusliku ilu ning avarust kui Eestis. Viimast väidet võivad tinglikult kinnitada ka 1930. aasta kuude lõikes toodud andmed piiriülese liikluse kohta Valgas, kus suvekuude aktiivsus teiste kuudega võrreldes tuntavalt esile kerkis.55 Läti poolele meelitasid eestlasi näiteks paremad ujumisvõimalused, sest kuni 1935. aastani, kui süvendati ja puhastati Pedeli jõgi, polnud Eesti-Valgal oma inimestele korralikku ujumiskohta pakkuda.56 Pedeli Läti-Valga osas olid aga sobilikud ujumiskohad olemas ning ka vesi puhtam, sest allpool Ramsi järve voolas jõkke suur osa Eesti-Valga reoveest.57 Oluliseks piiriületuse põhjuseks oli ka varem Luke koguduse alla kuulunud eestlaste tava matta oma surnuid jätkuvalt Luke surnuaiale. Selle toimingu jaoks tuli hankida eriluba piiri ületamiseks nii matuselistele kui ka veokitele ning kogu matuserongkäik pidi ootama kuni
annaabi.ee 
