elementide (kere asend ja jalgade liigutused, käte liigutused ja hingamine, üldine liigutuste koordineeritus) soorituse kvaliteeti. Ujula tehnilise ettevalmistamise efektiivsuse hindamiseks kasutatakse „ujula suhtelist sammu“. Mida pikem on ujuja samm, ehk mida pikemaid tõmbeid ta teeb, seda efektiivsem on ujumistehnika. Sportlik tulemus sõltub suurel määral keskmisest tõmbepikkusest. Väljaselgitatud tendentsid lubavad väita, et ujumiskiiruse tõstmine tõmbepikkuse suurendamise arvelt on just see suund, mille järgides võib loota palju kõrgemaid tulemusi. Tehnika omandamise tase osutub ka määravaks kriteeriumiks tehnilise ettevalmistuse hindamisel. See väljendub ujuja oskuses mitte vähendada tehnika efektiivsust sisemiste (emotsionaalse seisundi muutus, suurenenud väsimus) ja välimiste (võistlustingimused, vastase tegevus) segafaktorite mõjul. Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess
Hüpolimnion; () sarnaste: keskkonnatingimustega; (ja ka elustikuga) järvede kogum; () järvede pindmine kiht, mis talvel jäätub; () limnoloogia haru mis tegeleb hüpoanalüüsidega; () järvede kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini 9 Stokes'i valem: () kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () viburi töö ja raku ujumiskiiruse sõltuvus keskkonna pH-st; (x) kera settimiskiirus vedelikus; () vee viskoossuse mõju rakkude ujumiskiirusele () agragaatide lagunemise kiirus vajumisel läbi veesamba 10
annaabi.ee 
