karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning pöörlemissagedust muudetakse seguklapiga. Kaudpritse Selle pritseliigi korral algab kütuse ja õhu segamine väljaspool põlemiskambrit. Sisselaske- ja survetakti ajal peab moodustuma kogu põlemiskambri ulatuses ühtlaselt jaotunud homogeenne õhu-kütusesegu. Eristatakse: Lõõrpritset Hargpritset Lõõrpritse Lõõrpritse korral pritsitakse kütus
Mõnedel karbu- ber on peaaegu suletud. Seejuures ei teki aga peapihusü raatoritel võidakse täiendavaks segu rikastamiseks käsu- suudme juures küllaldast hõrendust ja mootor töötab kor- tada ka õhuklappi või muud tüüpi segurikastusseadist. ratult või koguni seiskub. Selle vältimiseks on karburaato- 55 54 Ujukikambri kaanes paikneva uputinupu vajutamisega mootoritele 111-52 kuni 57. Karburaator K-35B, mida käsu- surutakse ujuk alla. Seetõttu tõuseb bensiini tase ujuki-, tatakse mootoril IH-51, erineb eelmisest düüsi ja selle kont- kambris ja sellega ühendatud pihustites, mis rikastabki rollkorgi kinnituskeerme ning ujukikambri väiksema segu. läbimõõdu poolest. Ülejäänud detailid, on omavahel vahe-
annaabi.ee 
