Pöörde sooritamisel peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Finiseerimisel peab ujuja puudutama seina seliliasendis. Keha võib olla finiseerimisel allpool veepinda. Kõige sagedamini esineb diskvalifitseerimist siis, kui võistleja sukeldub 15 esimest meetrit, sama võib juhtuda pärast pööret. Eesti parim seliliujuja Kätlin Sepp Euroopa parim seliliujuja Pieter van den Hoogenband Rinnuliujumine Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata seliliasendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha
jõuliselt ja kiirelt ujuda. Rinnuli ujumise puhul on oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis. Õlad peavad olema ühel joonel, puusad vees. Jalgu tuleb sirutada kiirelt suunaga taha ning jälgida, et kumbki neist ei lööks kuidagi viltu või vindiga. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja (4). Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata selili asendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus
annaabi.ee 
