Lendavad hästi. perekond jooksik Carabus on keskne jooksiklaste perekond. perekond paugujooksik Brachinus liikidel avaneb anaalava juures kaht erineva koostisega lämmastikühendeid sisaldavat sekreeti eritava näärme juha. Õhu käes segunedes moodustub plahvatav gaasisegu. Plahvatusega kaasneb heli ja õhku paiskub väike suitsupilveke. Seda plahvatust kasutab putukas enesekaitseks. Sugukond ujurlased Dytiscidae. Peamiselt Holarktises elavad keskmised kuni suured (kuni 4 cm), ujujalgadega veemardikad. Röövtoidulised, suised kohastunud imemiseks. Vee alla võetakse õhk kaasa kattetiibade all. Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis. Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks, alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale. Vastsed elavad veekogude põhjas, nukkuvad taimedel veepiirist kõrgemal.
Kl. pisivähid (Tantulocarida): Tillukesed, aerjalgsete moodi, kuid ilma jalgadeta. Süvameres elavate suuremate vähkide välisparasiidid. Kl. keelussid (Pentastomida): Usjas kere jäsemeteta, pea viie lühikese sõrmja jätkega, neist keskmisel suu, külgmistel küünised. Kere jätketeta. Lahksoolised. Vastne 4-6 lühikese jalaga. Kl. lõpushändsed (Branchiura): Lame ketasjas pearindmikukilp katab nelja rindmikulüli lühikeste ujujalgadega; tagakeha mandunud, lõpeb laia hargiga. Ülalõuad moondunud imikärsaks, eesmised alalõuad moondunud iminappadeks. Peas paar liitsilmi ja kaks paari väikesi vastsesilmi. Kesksool pimejätketega, kohane hulga vere varumiseks. Näide: kalatäi (Argulus foliaceus). Kl. kõrgemad vähid (Malacostraca): Rindmikulülisid ikka 8 (neist eesmised võivad peaga kokku kasvada), tagakehalülisid 6 või 7. Ka tagakehal on jalad. Eespoolsed rindmikujalad võivad olla muutunud lõugjalgadeks