(paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline kahesammuline uisuviis (PKU) PKU, rahvakeeles nimetatakse ka tõusuvariandiks, on kõige raskemates oludes kasutatav sõiduviis. Enamjaolt sõidetakse tõusudel, vastutuult, väga halva libisemise korral. Klassikalise tehnikaga võrreldes on kasutuskohad samasugused nagu vahelduvtõukelisel 2-sammulisel sõiduviisil. Liigutuste sagedus on selle sõiduviisi puhul tavaliselt kõrgem kui teistel uisutehnika sõiduviisidel. Tõukefaasi ajal töötavad käed peaaegu üheaegselt, aga asümmeetriliselt, kuna
uisusammpöördega. - Käärtõusu ja uisusammpöördega harjutusradakage künka vahel. 3.4.1.1. Pooluisusamm. Pooluisusamm koosneb pidevalt ühel suusal libisemisest ning teise jala uisutõugetest koos keppide paaristõugetega. Sõiduviisi kasutakse hea libisevusega tasasel maal, laskumisel, kurvis, kaldrajal ning treeningharjutusena ka tõusul. Pikemal sõidul soovitatakse jalatõukeid sooritada seeriatena ühe ja teise jalaga. See on ainuke uisuviis, kus valitakse ka suusajälge. Pooluisusammu tervikõpetamisel vajatakse hea libisemisega ja korraliku suusajäljega suusarada. Tõukejala pöiaga alustatakse tõuget võimalikult tugijala pöia lähedalt. Uisutõuke alustamisel liigub tõukesuusa kand käärsuunas üle libisuusa kanna (alumina suusk on all suusajäljes, ülemine lumel). Vajaliku hoo kogumiseks võiks esialgu harjutada laugel laskumisel. Parem on ettenäitamist ja sooritusi jälgida tagantsuunast.