Periood kestab novembrist kuni detsembri alguseni. Rõhku pannakse võistlusteks valmisolekule, tuleb säilitada ka suurtel kiirustele ja koormustel hea tehnika ning oskus lõdvestuda. Treeningmeetodidest kasutatakse võistluste sarnast treeningut, raskeid radasid. Nädalane treeningplaan põhiettevalmistaval perioodil: Esmaspäev : H jooks 1h 30 minutit + venitus Õ-jooks 20 minutit +jõuharjutused tõusudel immiteerides suusasamme + ülakeha jõu arendamine Teisipäev : H uisutreening, pikka ja rahulik Õ-pallimäng ja jõud Kolmapäeval H klassikatreening kiirete lõikudega, tehnika filmimine ja analüüs 1h 30 Õ jooks ja jõud+ hommikuse treeningu filmi vaatamine ja tehnika analüüs Neljapäev : kontrollvõistlus murdmaa jooksus 3,4 km Reede : H - 2h matk rahulikus tempos(10min kõndi vaheldub 15 min jooksuga)Puhas aeroobne treening Õ-pallimäng ja jõutestid Laupäev: vaba Pühapäev: H- uisutreening võistluslähedases tempos 30 minutit millele järgneb 40
Põhjusteks võib olla: uisklemine on kiirem, määrimine lihtsam, klassikajäljed lõhutakse tihti ära ja pole kohta klassika tehnika harjutamiseks, mood (sõidetakse rohkem). Klassikalise- ja uisutehnika kasutamise kohta on kasutusel järgmisi seisukohti: - Noorte treeningus kasutada 50-70% klassikalist ja 30-50% uisutehnikat. Võistlustel olgu vahekord 50:50% või mõningatel seisukohtadel kuni 70:30%. Põhjuseks peetakse, et mahukas uisutreening võib soodustada selgroo- ja vaagnapiirkonna tervisekahjustuste teket. - Ühekülgse treeningmetoodika korral arendab uisutehnika siseorganeid vähem kui klassikaline tehnika, mille tagajärjel võib pidurduda sportlase saavutusvõime areng. - Vanematel inimestel (üle 50 a.) soodustab suuremahuline uisutehnika treenimine krooniliste käe- ja jalavalude teket, sest liigesed on suuremateks pingeteks ja diagonaalsuunalisteks liigutusteks ette valmistamata
annaabi.ee 
