korvpalli vabavisked. Kui Valter oli üheksa-aastane, olid TV olümpiastardid juba täies hoos ja Külvetitel oli kindel plaan neist osa võtta. Selleks korraldati eelneva suve jooksul seitse mitmevõistlust. Pallimängud jäid tookord tagaplaanile, põhiline oli kergejõustik. Kergejõustikualadele kulus poistel viis- kuus korda nädalas 2-4 tundi. Kui väsisid siis puhkasid. Talve poole kui külmaks läks uisutati, suusatati ja mängiti hokit. Südatalvel suusatati ikka üles-alla, valides järjest keerulisemaid laskumiskohti. Vahest harva tehti spetsiaalset kehalise ettevalmistuse treeningut, näiteks hüppeid mattidel. Valtrile meeldisid peamiselt kõrgus- ja teivashüpe, vähemal määral ka tõkkejooks. Edaspidisele mõeldes muretseti ketas. Toomas Külveti arvates omandas Valter täielikult flopitehnika üheksa-aastaselt ja saavutas
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Loss, parterid ja Väike Park olid mõeldud lõbusaks õukonnaeluks. Boskette Väikeses pargis täiendati ja uuendati kogu aeg, et külalistel oleks mida imetleda. Kanalites sai sõita väikeste purjekatega ja Veneetsia gondlitega. Suvel supeldi ja püüti kala ja talvel uisutati. Suur Park oli enamasti avatud ka üldsusele. Pargis leidus ka suur köögiviljaaed ning üle 30 muu rajatise, mis mõeldud eelkõige praktiliseks kasutuseks. Versailles on märkimisväärne mitte ainult oma suure mõju pärast Euroopa aiakunstile, vaid ka näitena, kuidas pargi jaoks ehitati loss, aga mitte vastupidi. Parki on nähtud ka kui illustratsiooni sellele, kuidas inimene võimutseb looduse üle, päikesekuningas-ainuvalitseja oma alamate üle."