Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga. Kes konkurentsile alla jäävad, suunatakse paarissõitu, kus saab hakkama väiksema tehnikapagasiga. Need, kes seal ka hakkama ei saa, pannakse jäätantsu tegema. Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpretreerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on ühekordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: • kohustuslik tants (kestvus poolteist minutit), • originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva),
ühtseks tervikuks. Kava ülesehitus peab olema kohtunikele enne teada antud. Kava plussiks on muusikaline kontseptsioon, terviklik muusikaline arendus või idee. Esimene võistlus paarissõidus peeti 1908. aastal. Jäätants Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpreteerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on erakordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: · kohustuslik tants (kestus poolteist minutit), · originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva)
aastal Edinburgh´is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajanil Hollandis, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas. 1848. aastal patendeeris E. W. Bushall Philadelpias esimesed terasuisud. 1889. aastal peeti Amsterdamis mitteametlikult esimesed maaimameistrivõistlused. 1892. aastal asutasid Austria, Holland, Rootsi, Saksamaa; Suurbritannia ja Ungari uisutajad Scheveningenis (Holland) Rahvusvahelise Uisutamisliidu ISU (ingl. International Skating Union). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamaja asub Lausanne'is. Kiiruisutamise eripära ja uisud Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab