venitada seljalihaseid. Teistest tervisespordialadest vaid selili ujumine mõjub selgroole sama hästi. Suurt tähtsust omab algajatel õige suusa valik. Igasuguste suuskadega on võimalik sõita, kuid selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad. Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad. Samuti on ka kehakaal oluline tegur suusapikkuse valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida.
Pehmele lumele ja ennekõike märgadele radadele mõeldud suuskade määrdepesa peab olema järsema kaarega. (Lisad: Pilt 1). 3. Kuidas valida suuski? Üldse on olemas mitut erinevat tüüpi suuski, näiteks siis mäe-, hüppe-, uisu-, klassika- ja universaalsuusad. Lähemalt räägin aga sobiva uisu- ja klassikasuusa valimisest. Kõigepealt tuleb enne suuskade ostmaminekut teada oma täpset kaalu ja pikkust. Klassikalise stiili suusad peaksid olema 15-25cm ning uisusuusad 5-15cm suusatajast pikemad. Liiga pikkki suuski ei maksa osta, eriti algajatel. Õblukesel suusatajal tasub valida suusad soovitatava pikkuse alumisest osast, suurema kehakaaluga suusatajal ülemisest. Suusad iseenesest ei reageeri mingil moel suusataja pikkusele, ainult kaalule. (Lisad: Tabel 1). Kui sobiva pikkusega suusad on leitud, siis tuleb leida sobiva jäikuse suusapaar ning ühtlasi tuleb ka kindlaks teha suusa määrdepesa ehk pidamismäärde täpne ala. Kõige kiirem viis on
annaabi.ee 
