aastal. 1982. aastal lõpetas Parve tollase Tallinna 10. keskkooli, praeguse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi. Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles laskesuusatamise pöördelistel aegadel. Peale selle, et laskesuusatamine oli maailmas vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja. Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks
Mõlema variandi puhul on kere mõõdukalt ette kallutatud. Sõiduviisi kasutatakse suuremal kiirusel tasasel ja laugel laskumisel (eriti laskumiste lõpus, kus kätetõuge ei anna veel efekti). Aktiivset variant kasutatakse sageli finišisirgel. Õpetamiseks sobib lauge laskumisega suusarada, mis on värskelt rajamasinaga sisse sõidetud või kus kõval aluslumel on õhuke kiht pehmet lund. Harjutused: - Laskumise lõpus, kus hoog vaibub, minnakse otselaskumiselt üle uisusammule. Kere ja käed jäävad laskumise põhiasendisse. - Sama harjutus, suurendades jalatõuke aktiivsust ja rõhutatakse keharaskuse hoogsat ülekandmist ning pikemat libisemist ühel suusal. - Sama harjutus, andes vahelduva kätetööga hoogu (nagu kiiruisutaja). - Laskumise lõpul suuremal kiirusel, madalamas asendis uisklemine, püüdes hoiduda kere kõikumisest üles-alla ning liigselt ka diagonaalis. Rõhutada tugevat-kiiret
annaabi.ee 
