Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925. aastal korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937. tagantjärele maailmameistri- võistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Kui ameeriklane Bill Koch 80ndate alguses võistlustel suusaraja kõrval uisusammuga liueldes konkurentidele kandu näitas, ei osanud ta ehk arvatagi, millise murranguga on tegemist. Ta ütles vabatehnika kohta:"See pole jama, vaid uisusamm!". Klassikalise stiiliga võrreldes märksa kiirem uisusamm kogus üha populaarsust, aga ametnikud ei osanud tükk aega võtta selget seisukohta, mida kummalise sõiduviisiga peale hakata. Tehti piiranguid, millistel lõikudel võib uut stiili kasutada ja kus mitte
olulised tunnetamaks kuidas jalapöidsaab suusa ja sideme vahenduselvahendusel suusa asendit muuta. Sellele võib lisada suusa tunnetamise harjutusi, mis on juurdeviivateks klassikaliste, eriti aga uisusamm ja mäeviiside õpetamisel. Eesmärgiks on jõuda tunnetuseni, et jalapöid koos suusaga moodustab terviku, et jalg muudab soovitud viisil suusa asendit alateadvuse tasandil ilma sellele mõtlemata. Tõusuviisid. Astesammuga, käär- ja poolkäärtõus, trepptõus, libiseva jooksu ja uisusammuga tõus. Laskumised otse (eri asentites ja põiki). Klassikalised sõiduviisid. Vahelduvtõukeline (VT) kahesammuline, paaristõukeline (PT) sammuta, PT ühesammuline. Uisuviisid. Kepitõuketa, pooluisusamm, PT kahesammuline, PT ühesammuline, VT kahesammuline. Pidurdused. Sahk-, poolsahk-, tahtliku kukutamisega, triivpidurdus. Pöörded. Uisusamm-, sahk-, poolsahk-, parallel-, poolsahk-paralleelpööre. 6.3. Eelistatuks loetakse, et esmalt õpetatakse klassialist ja seejärel uisutehnikat
annaabi.ee 
