sügav uni, mille ajal organism kasvab ja taastub. REM uneperiood on aga täiesti eriline, see on sarnane esimese staadiumi unega, kuid samal ajal on lihastoonus väga madal, nagu ka sügava une ajal. 9 3. MIS ON UNETUS Unetus on nii ajaliselt kui kvaliteedilt mitterahuldav uni, mille tulemuseks on häiritud või pärsitud päevane toimetulek. Põhikaebused on uinumisraskus, korduvad ärkamised uneajal, uinumisraskus öise ärkamise järel ning spontaanselt liiga varane ärkamine hommikul (Veldi, 2009) 3.1. Ajutine unetus Ajutine unetus võib kesta mõned päevad ja seda esineb harilikult täiesti tervetel inimestel, kes parasjagu elavad läbi mingit stressi perioodi. Ajutine unetus võib olla ka märguandeks peatselt algavast somaatilisest või psüühilisest haigusest ja käia kaasas ravimite tarvitamisega. Arsti poole peaks pöörduma inimene, kes on magamisega hädas olnud
Haiguse kulu jooksul võivad tekkida mäluprobleemid ja välja kujuneda dementsus, kuid see ei ole iseloomulik haiguse alguses. Võib esineda hallutsinatsioone, enamasti healoomuliste nägemustena, mille suhtes säilib kriitika. Arvestama peab, et nende põhjuseks võivad olla parkinsonismivastased ravimid. Nägemuste ja psühhoosi korral on vajalik muuta raviskeemi. Unehäired võivad olla erinevad: uinumisraskus, elavad unenäod hirmude ja rahutusega, liiga varajane ärkamine, häiriv liikumispidurdatus öösel, uneapnoe e perioodiline hingamispeetus magamise ajal, rahutute jalgade sündroom jalgade perioodiliste liigutustega ja päevased uinumisepisoodid. Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest, põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses:
annaabi.ee 
