liitusid veel dzungli jja räsivaljade loomulikud elanikud -- sääsed Ja verekaanid, kes
eurooplastele elu kibedaks tegid. Juhul kui punastel oli nende jälgijaist arvuline üleolek siis
võtsid nad vahel) ka lahingu vastu, mis meile alati kaotusi kaasa tõi. Riisiväljadel oli raske
endale varu. Heida ;a esimesed vaenlase valangud olid atati kõige ohvriterikkamad. Mul oli
juhus kaasa elada haarangule, kus meie rühma ründas punaste umbes pataljoni suurune üksus.
Kaotasime 7 mees* langen uina. mitu haavatut ja ühe veoauto. Vielmirtihgd rämdasüd meid
päris punaarmee stiilis, hurraahüüetega ja võsanugasid välgutades. 3a me haardest lahti tänu
raadio kaudu appi kutsutud soomusautodele. See lahing toimus ühe küla ees. kus eelmisel
Öösel punased olid maantee silla ära lõhkunud. Loomu"ik
ilma ees minu - kasuõde! TIINA. Mis jutt see on? MARI. Ara püüa salata, mina nägin! TIINA (ärevil). Mis see tähendab? Mis sa nägid? MARI. Hunt viis Kiveste Kaarli varsa ara... TIINA. Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? MARI. Hunt olid sina! TUNA (nagu ussist nõelatud). MARI. Ara salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Olin küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus peale, aga ma ei maganud, minu silmad olid lahti, ma olin valvel... UINA (kähiseva häälega). Mari! Sa oled hull! MARI. Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad varssa vahtisid... TIINA. Sellepärast, et ilus väikene varss oli! MARI. Ja siis - korraga ei olnud sind enam kuskil. Ainult mära lõhkus köie otsas, kui hunt varsaga metsa jooksis! Ja - kolm päeva selle järel ei söönud sa, näkitsesid ainult toidu kallal. TIINA (äkitsi ühe sammu Mari poole astudes, metsikult). Mari! MARI (hoolimatult). Jaa, Mari! (Pureldes
annaabi.ee 
