Primitiivsetel kaladel on uime ehitus teistsugune: · Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. · Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnitunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Uimevalem. · Uime nimetuse lühend näiteks D (dorsaaluim ehk seljauim) 4 · Hargnemata kiirte (nii ogakiirte kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina, näiteks III-IV · Hargnenud kiirte arvu piirid araabia numbritena, näites (15)16-21(22) sulgudes olev arv märgib väga harva esinevaid arve. Karpkala: D III-IV (15) 16-21 (22) Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused,
Nende arv on pärilikult kinnistunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Selliseid loendatavaid tunnuseid nimetatakse meristilisteks tunnusteks 10 Pilt 10. Uimekiirte tüübid( särjel).( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) Uimevalem Uime nimetuse lühend näiteks D (dorsaaluim e seljauim) Hargnemata kiirte (nii ogakiired kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina näiteks III IV Hargnenud kiirete arvu piirid araabia numbritena näiteks (15) 16 21 (22) - sulgudes on väga harva esinevad arvud Karpkala D III-IV (15) 16 21 (22) 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus Lisaks uimekiirtele ja küljejoonesoomustele on kaladel ka teisi loenduvaid tunnuseid, mida nimetatakse meristilisteks: 1