Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uibulehed" - 3 õppematerjali

EESTI TAIMESTIK
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi ­ kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult ­ heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
134 allalaadimist
Bioomide kirjeldus
10
docx

Bioomide kirjeldus

taastumiseks. Heletaiga on Euraasia lääneosas seotud liivaste ja soiste kasvukohtadega. Eriti suure ulatuse saavutavad need metsad Lääne- Siberi madalikul. Kontinentaalsemais piirkonnis igihaljad okaspuud ei suuda talvituda ja seepärast saavutavad heitlehised lehised laialdastel Ida-Siberi igikeltsaaladel absoluutse ülekaalu. Ka metsapõlemised soodustavad heletaiga ülekaalu (tumetaiga puud on ohukesekorbalised). Heletaiga alustaimestikus on ülekaalus kääbuspõõsad, uibulehed ja mõned lõikheinalised; õrnalehelised hügrofüüdid, nagu jänesekapsas ja nõiakold, taanduvad. Taigametsadele on iseloomulik enamiku taimede mükotrofism. Seensümbiondid võimaldavad puudel happelisest mullast paremini toitaineid omastada. Oluliseks koosseisu määravaks teguriks on osutunud juurekonkurents, mis liitunud metsades pärsib uuendust ja selekteerib alustaimestikust välja ainuit vähenõudlikke liike. Alles raiestikel ja põlendikel, kus vabaneb rohkem nitraate jt

Geograafia → Biogeograafia
103 allalaadimist
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi ­ kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult ­ heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t

Bioloogia → Bioloogia
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun