maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Üleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva Pew keskuse teatel hävineb 2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem. Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis om enam kui 2000 km pikkune. Korallrahusid esineb kolme tüüpi · äärisrifid - leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad mõõnaperioodil, · vallrahud - leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis
aastaks. Enne 1975. aastat ehitatud laevadele puhastusseadmete paigaldamine on aga vabatahtlik. Oluline on lõpuks saavutada selline tulemus Läänemere kaitse organisatsioonide abil, et laevad ei ladestaks reovett Läänemerre.1 Eutrofeerumine Eutrofeerumine on toitainete liiast tulenev kahju. Suureks ohuks on reovete ja põllumajanduses liigselt kasutatud väetiste valgumine merre. Vee õitsemist ehk vetikate vohamist võib märgata siis, kui randa uhutav vesi on värvunud vesirohekaks, pruunikaks või ka punakaks, sel juhul võib sisaldada vesi inimestele mürgiseid aineid. Samuti on see olukord ohtlik ka meres elutsevatele liikidele, kuna vesi on õitsemise ajal hapnikuvaene. Sagedasimaks põhjuseiks on veekokku jõudvad taimetoitained ehk biogeenid, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendid. Veeõitsenguga võivad kaasneda kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga vetikate lagunemisel tekib hapnikupuudus,
muutusi. Happevihmad ohustavad veekogude elustikku ja muudavad mulla paljudele organismidele ebasobivaks. Ka autode heitgaasidega mulda sattunud raskmetallid on mürgised nii taimede, loomade kui ka inimese jaoks. Lisa Saastatus ohustab korallriffe. Viimastel aastakümnetel on täheldatud korallriffide kiiret hävinemist. Arvatakse, et põhjuseks on kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Korallide hävimisel satub ohtu kogu rifi ökosüsteem, mis on ulatuselt maailmas üks suurimaid ja liigirikkamaid. Rifid võtavad enda alla vaid 1 % ookeanist, kuid seal elab näiteks 20 % soolase vee kalaliikidest. * Milline on kliimamuutuste mõju elurikkusele? Jaht ja elurikkus Paljud linnu- ja imetajaliigid on välja surnud või sattunud ohustatud liikide hulka seepärast, et nendele on peetud jahti. Varem, kui jahipidamise vahendid olid
annaabi.ee 
