paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime voib oma olemuselt olla mitmesugune: 1. Komplementaarne ehk taiendav. Kahe voi enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmojul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse monikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Uhes lookuses asuvad geenid suruvad alla voi varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks voi mitu geeni toimivad tunnusele uhtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotuubis. 4. Polumeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mojutavad uht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide moju tunnusele summeerub. Polumeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv. Paljude tunnuste arengut maaravad nn pohigeenid ja rida modifitseerivaid
olevus. Hetkeemotsioonid ja luhiajaliselt saavutatavad kasud võivad pikema perspektiivi varjutada, samas võivad need aga ka märku anda strateegilise sihi mittevastavusest subjekti olemusele ja tegutsemiskeskkonna tingimustele. · Eesmärk peab olema vastavuses otsustaja käsutuses olevate ressurssidega. See tingimus kehtib uhtviisi nii strateegilise sihi kui ka konkreetsete otsustusulesannete eesmärkide kohta. Seejuures strateegilise arengu ressursivarustus muutub ja seega ei saa strateegilist sihti käsitleda alati ja igavesti kindlat suunda näitava orjentiirina. Strateegilise sihi adekvaatseks korrigeerimiseks tuleb õigesti hinnata strateegilises
annaabi.ee 
