Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e. vooluvete kulutav tegevus Vooluvete erosiooni toimel kantakse veermina edasi ca 16 bilj. t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu. Küljeerosioon. Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed. Niilus (Kageraga) 6650 km Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) 6400 km Jangtse 6300 km Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) 6275 km
Esialgu settivad rasked osakesed, seejärel kerged osakesed. Jõgedesse kantud materjalist moodustub jõesete e. alluuvium. Erosioon e. vooluvete kulutav tegevus Vooluvete erosiooni toimel kantakse veermina edasi ca 16 bilj. t. materjali. Põhjaerosioon. Muudab jõgede sügavust. Levib jõe suudmest ülesvoolu.Küljeerosioon.Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. ·Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib
annaabi.ee 
