süsihappegaasi metsade hävingu tõttu. Selle numbriga on Brasiilia üks suurimatest kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaid. Sealne elanikkond põletab metsa, et sellest järelejäänud viljaka tuha peal kultuurtaimi kasvatada. Kuid need põllud kurnatakse kiiresti üle ja peab liikuma jälle uute alade peale. Kasutatud põllud muutuvad kõrbeteks, kuna enam ei ole midagi, mis toodaks veeaure, mis tekitaks sademeid ja puudub taimestik, mis hoiaks kinni viljakat pinnast alumistesse kihtidesse uhtumast. See muudab ökosüsteeme ja hävitab sealset liigirohkust. Prooblemi võiks lahendada puude tagasi istutamisel, loobuda väärtpuidu kasutamisest sellisel hulgal ja leida teised väljundid. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,5 °C. Kuigi 0,5°C tundub väikese muutusena, on tegemist kõige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tõusuga pärast viimast jääaega 10 000 aastat tagasi.
2 Niagara jõgi Paljud jõed saavad alguse mägedest, paljud aga allikatest. Jõe ülemjooksul on madalas kiirevoolulises ojakeses palju hapnikku, kuid vähe taimset toitu loomadele. Kui oja jõuab madalikele ja muutub jõeks, saavad taimed asuda kasvama üha suureneval setete massil. Elusolenditel, kes elavad kiirevoolulistes jõgedes ja ojades on sageli kehakuju, mis hoiab neid minema uhtumast või vastu kive põrkumast. Nimetatud rusikareeglid kehtivad ka Niagara jõe puhul, mis on tuntud ühe maailma suurema joa, Niagara joa, asukohana. Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest. Ülemjooksul voolab rahulikult, on laevatatav ja hargneb. Harude vahele jääb Grand Island, mis on saar Niagara jões, joast ülesvoolu. Selle pindalaks on lausa 74 ruutkilomeetrit ning see kuulub Ameerika Ühendriikidele. Allpool harude
annaabi.ee 
