Umbkaudu on vahekaugus 250-500m. sügavusel lähtutakse kuivendusnormist, peab olema 20-30cm sügavam.. keskmine sügavus 1,2m, 1,5m SS, 1,7 MS. Peakraav kogujakraavist 0,1-0,2m sügavam. Nõlvus valitakse vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Suurte kogumisaladepuhul kraavi põhjalaius 0,3-0,4m, väiksemate alade puhul kitsamad kraavid. Minimaalne põhja langus 0,5 promilli, lang ei tohi olla väga suur-hakkab kaldaid uhtma, väikse langu puhul suur settimine. TAIMEKASVUTINGIMUSTE MUUTUMINE PÄRAST KUIVENDAMIST. Kuivendamine parandab põhiliselt veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Muutused on seda märgatavamad mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mullad muutuvad hapnikurikkamaks, taime juured tungivad sügavamale ja vähem tormikahjustusi.kuivendamise tagajärjel väheneb niiskus ja soojusjuhtivus. Päeval soojenevad ja öösel jahtuvad rohkem.
· lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma, jätma, katma, kütma, lõpma, matma, nutma, petma, tapma, utma, võtma) · konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma, kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma, ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma) · ht:h ahtma, tahtma, uhtma · jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat. PÕHITÜÜP MURDMA · murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud · nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma, tundma, hoidma, hüüdma, jõudma, leidma, needma, nõudma, püüdma, sõudma, võidma, seadma, teadma)
Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks. T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema : kahelda. Mõnedes t-laadivaheldusega sõnades pole nimetava aste süsteemipärane, nt rehi : rehe : reht(e); rohi : rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat). Kaks paradigmat: uhtuma : uhtub ‘ uhutud olema’; uhtuma : uhub ‘ uhtma, uhama’ NB! vaher ja aher on astmevahelduseta, sest kõik ülejäänud vormid peale ainsuse nimetava on tugevas astmes. ÕSis kuuluvad eri tüüpi. K Ilmneb ühendites hk ja sk, nt kask, lehk (ühendis võib olla ka kolmas konsonant, nt norskama) k kaob. Nõrga ja tugeva astme vormide määramise problemaatilisus mõne sõna puhul, nt laskma (LT): lasta (LT): lasen (LN): lasksin (LT) e lasin (LN): lasknud (LT): lastakse (LT): lastud (LT). k langeb
annaabi.ee 
