Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õht...
Et aga ig apea asemele kakas uut kasvanud,siis lasknud ta oma saatjal tule teha ning põletanud tuletukiga mao veriseid kaelu,mille tõttu uued pead enam ei kasvanud..Suurem töö,millega Herakles hakkama sai oli kuninga lautade puhastamine sõnnikust.Seda polnud keegi hulga aastate jooksul teinud.Kuningas naeris,kui kangelane lõvinahas tema ette ilmus,lubades lauda puhastada üheainsa päevaga.Herakles ei mõelnud kaua.Ta kaevas kanali ja juhtis lähedalolevast jõest vee lauta.Ühe päevaga uhtis vesi lauda puhtaks. „Veeuputus“jutustab sellest,kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused,kuidas inimesed röövivad,tapavad,valetavad ja petavad.Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuningaLykaoni palee juurde.Inimesed said aru,et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama,kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud,et see teekäija on jumal.Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha
staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu. Te e nis tus käik Ee s ti rahvus like s väe o s ade s ja Ee s ti Vabariig i s õ javäe s 2. detsembril 1917 kutsuti J ohan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. J uhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. Te g e vus Nõ uko g ude Ve ne maal Ee s ti o kupats io o ni ajal S aks a väg e de po o lt Saksa okupatsiooni ajal tegutses J ohan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Nõukogude Venemaal Petrogradis, kus korraldas eesti ohvitseride ja sõdurite saatmist Põhja-Venemaale liitlaste ekspeditsioonivägede juurde. 4
Jim, et ta valvab mu eest esimese poole mu ajast. Ta oli ses asjas alati kangesti hea. Roomasin vigvami, aga kuningas ja hertsog olid oma jalad sirgu ajanud, nii et mulle ruumi ei jätkunud. Heitsin siis välja, -- vihmast ma ei hoolinud, sest see oli soe, ja lained ei käinud enam nii kõrgelt. Kella kahe ajal paisusid nad jälle; Jim pidi mu äratama, kuid ei teinud seda', sest arvas, et nad polnud küllalt kõrged, et kurja teha. Aga ta eksis selles, sest varsti tuli päris tugev voog ja uhtis mu jõkke. Jim pidi naeru kätte peaaegu surema. Teda oli väga kerge naerma panna ükskõik millega. Jäin valvama ja Jim heitis pikali ning hakkas norskama. Pikapeale vaikis torm täiesti. Kui esimene tuluke rannalt paistma hakkas, äratasin Jimi, ja me viisime parve päevaks peitu. Pärast hommikusööki võttis kuningas vanad kulunud kaardid ja mängis tükk aega hertsogiga, viis tsenti mäng. Siis nad tüdinesid sellest ja otsustasid valmistada «sõjaplaani», nagu nad seda nimetasid
annaabi.ee 
