mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdada nõlvade metrastumine. Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. 2. Sängivoolutekkelised pinnavormid On kujunend kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. Jõeorud liigitakse kuju ja arenguastme järgi: säng, sälk, mold, lamm, kuristik, kanjonorg. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Esineb tasastel aladel, kus põhjaerosioon on nõrk.
11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu (vihmasadu, lumeja jääsulamisvesi) lausalise uhtmise (pinnaerosioon ja nõlvaerosioon) ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid
annaabi.ee 
