Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt
2. uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud 3. lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: 1. mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks 2. uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks 3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju
3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64mm (EN) või 5...70mm (GOST). Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina 3.1.2.4 Savi Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm)
1)Sõmerad looduskivimaterjalid: Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina. - Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm. Terad on väga õhukesed ja plaadikujulised. Sellest tingituna on märgsavi
annaabi.ee 
