põletada, tänu millele sai ta nüüd veelgi tugevamad nõud. Oli ütlematagi selge, et pärast seda kogemust ei polnud tal endam savinõudest puudust. Igale murele järgnes jälle mingi uus mure, milleks oli kivist uhmri valmsitamine, milles terad peeneks tampida. Ta oli kiviraiumises täielik võhik, pealegi puudusid tal selleks tööriistad. Ta kulutas hulk päevi sobiva kivi otsimiseks. See pidi olema küllalt suur, et seda oleks võimalik õõnsaks tahuda ja uhmrina kasutada. Ta ei leidnud taolist kivi ning lõpuks loobus. Ta läks kergema vastupanu teed ja otsustas hoopis puust pakku kasutada, mille ta peagi ka leidis. Ta tahus puupaku ümaraks ning põletas ning uuristas seda tulle ja kirve avil tegi keskelt nõgusaks. Pärast seda tegi ta puust suure ja raske uhmrinuia. Veel tekitas Robinson Crusoele see peavalu, kuidas teha sõel millega jahust kliid ja sõklad kõrvaldada, sest ilma ilma sõelumata polnud hea leiba loota. Ainuke
kukub vette ning puruneb. Sampol on juured, ja tema vallapäästmiseks on vaja neid künda. Sampo jahvatab, tal on käepide ning kaas, taotakse lihtsatest asjadest, hoitakse Põhjala kivimäes, vaskse koore sees, üheksa luku taga. Nimetakase uueks või suureks. Sampo seletused võib jagada: kosmoloogilisteks, ajaloolis-konkreetseteks või abstraktseteks. sampot võib kujutada pühakujuna, talismanina, veski või uhmrina, päiksena, kaanega aardekirstuna, nõiatrummina, metallkilbina, viikigilaevana, ilmasambana, mis kinnitub põhjanaela külge ja milleümber keerleb tähistaevas. Eestis vastab sampole kratt, pisuhänd, puuk, tont, päär, vedaja ja varakandja, sest temas on kokku sulanud kujutelm rikkuse veskist ja varahankijast. Sampot võib võrrelda ka Püha Graali ning päiksena. sampo ilmasamba mõistevõis tekkida sellest, et inimesed elasid püstkojast, sest
annaabi.ee 
