Eksikaatori alumises osas on vett imav aine (CaCl2, H2SO4, P4O10, silikageel) ning selle kohal on portselanrestil lahtises nõus kuivatatav aine. 8) Vedelike (lahuste) aurustamiseks ja soojendamiseks, samuti ainete kuumutamiseks kasutatakse portselankausse. Portselankausi võib kuumutada ainult asbestvõrgul, kinnise spiraaliga elektripliidil või liivavannil. Ainete peenestamiseks kasutatakse uhmreid. 9) Ainete kaalumiseks kasutatakse kaaluklaase. Need on õhukeseseinalised lamedapõhjalised ja kaanega suletavad klaasikesed. 10) Gaaside saamiseks kasutatakse laboratooriumis Kippi aparaati. Kippi aparaadi keskmisesse ossa asetatakse tahke aine tükikesed, mille reaktsioonil happelahusega tekib gaasiline saadus. Kui kraan on keskmises osas suletud, surub tekkiv gaas happelahuse alumisest osast ülemisse ja reaktsioon lakkab
Kahe teineteise vastas asuva sektori sisu visatakse ära. Kahe ülejäänu oma aga ühendatakse ja peenestatakse uuesti. Saadud ühtlasema materjaliga korratakse sama operatsiooni seni, kuni järgi jääb ligikaudu 25 g proovi. 169. Proovide peenestamine. Nn ,,primaarne keskmine proov" ei ole analüüsiks sobiv, sest proov on ebaühtlane ja kogus suur. Proov peenestatakse ja töödeldakse, et muuta proov ühtlaseks ja kogust vähendada. Peenestamiseks võib kasutada nt veskeid, uhmreid. Vältida tuleb proovi saastumist, analüütide lendumist või lagunemist. 170. Proovide eeltöötluse üldised põhimõtted. Enamasti on vaja proov lahustada. Eeltöötlus sõltub suuresti analüüdist. Nt elementide määramisel elemendid ei lagune, seetõttu saab kasutada agressiivseid reaktiive, nt metallid või sulamid lahustatakse enamasti hapetes või happesegudes. Orgaanilised ühendid võivad laguneda, seetõttu orgaaniliste proovide maatriks lagundatakse nt kuivtuhuastamisel,
annaabi.ee 
