levitada teadmisi. Praktilistele väärtustele vaatamata on neil väljaannetel Kreutzwaldi loomingus siiski teistsugune osa Luuletajana kirjutas Kreutzwald põhiliselt saksa eeskujude järgi ning oli eeskujuks paljudele järgnevatele Eesti luuletajatele, näiteks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja paljudele teistele. Samuti kirjutas ta saksa vabalt tõlgitud värsse. Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt luulest. Kreutzwald on toonitanud,et ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kotlepi suust lugusid muistsest vägilasest Kalevipojast. Lastele juturaamatute kirjutamine oli Kreutzwaldi aegadel veel väga uudne idee
väljakujundamisel. Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. LUULE Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või vabalt tõlgitud värssidega ja avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (Tartu 1854, 2. tr. Tartu 1861). Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" (Tartu 1865; 2., täiend. tr. Tln. 1926, 3 tr. Tln. 1946) koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt. luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt. luulest, samuti kaks kogu J. W. Witscheli ratsionalistliku usulüürikat ("Rahunurme Lilled pääva töö ja palavuse jahutuseks" III, Tartu 1871, 1875) ja kaks E. C. v. Houwaldi värsstragöödiat ("Tuletorn", Tartu 1871; "Vanne ja õnnistus", Tartu 1875).
annaabi.ee 
