Kui Vestman kuuleb, et krundi ostul on temast ette jõudnud keegi Piibeleht, on ta nõus oma tütart talle ise naiseks pakkuma. Sellega jääks varandus perre ja ta saaks ise osanikuks pilvelõhkuja ehitamisel. Pealegi lubab Vestman Laurale suure kaasavara kaasa anda, jättes Sandri ja Matilde varandusest ilma. Et pettus raamatuga välja ei tuleks, peab Sander ka edaspidi jääma kirjanikuks. 5.Tegelased: Vestman(Laura ja Matilde isa)- uhkustaja, enesest lugupidav, harjunud kõike saama, jonnakas, tark ja enesekindel. Vestman:: ,,Vestman tuli venesaabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsas.`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13
Pal-tänava poisid Janno Valtin Raamatu autor ja ilmumisaeg Ferenc Molnar 1971 Raamatu tegelased ja iseloomustus Erno Nemecsek- väike, valgepäine, tundis, reamees, julge, aus, vapper Gereb- paha poiss, ässitaja, reetur. Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia
Põhjuseks on ikkagi siis, et tahetakse ennast paremana , uhkemana ja ägedamana näidata/tunda. Vahel võib ka välja tulla see, millega ta uhkustab, tal polegi seda. Ta mõtles selle välja, et ikka ja jälle uhkustada. Aga kas ta tagajärjele mõtleb, mis siis juhtub, kui inimesed teada saavad, et ta mõtles selle välja? Vaevalt. Tulemusena on see, et kui see välja tuleb, inimesed ei saa teda enam usaldada ja see uhkustaja kaotab siis ka sõpru. Ja kui ta lõpuks mõistab, mis tagajärjed tal uhkustamisega on tulnud, on selleks juba liiga hilja. Kadri Silde 9B
tuntakse, kui suurimat kaebajat. Ta oli punakate juuste ja tedretähnidega poiss, ta kehaehitus oli kõhnavõitu. Kiir oli pärit rätsepa perest, ta isa oli rätsepmeister, seega sai ta endale lubada palju uusi ja uhkemaid asju, kui teised kihelkonna poisid. ,,Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat"(2.pt.lk.12) Kiir oli aga väga uhke ja uhkustaja tüüpi poiss ,, ,,Näita'nd, Kiir, näita!" Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati"(2.pt.lk.13) Kuna kiir oli suur kaebaja ja pidevalt kaebas Tootsi vembud köstrile, siis tegi Toots ka palju vempe Kiirele. ,,Ühel hommikul, kui ärkasid poisid, kes öösel koolimajas olid maganud, nende hulgas ka punajuukseline Kiir, leidis viimane, et tema uhked nööpsaapad
võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja moodsad kleidid ning trumpab ikkagi saksa preili üle, nii et igaüks näeb, kes on mõisa esimene kaunitar.“ (lk. 70). Luise oli uhkustaja, justkui enamik tänapäeva inimesi, kes tahavad olla naabrist või sõbrast paremad. Imbi ja Ärni – Vanapaar, kes proovisid ainult petta. „Kuid tare nurga tagant kargasid ootamatult nende teele kaks elusat inimest – iidvanad eit ja taat. Need oli Imbi ja Ärni, popsidest vanapaar, vist kõige ahnemad inimesed terves külas.“ (lk. 15) Nende ainus mõte oli kuidas nad saaksid midagi näpata või inimesi petta, teistest nad eriti hoolinud, kuid inimest surema nad ka ei jätnud.
annaabi.ee 
