tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees
· Kombinatiivne muutlikkus e suguliselt paljunevate organismide populatsioonides pohjustab individuaalset geneetilist muutlikkust geenide alleelide omavahelisel kombineerumisel. Suguline paljunemine pohjustab muutlikkust; Tulenevalt meioosi eriparast on sugurakkudes sisalduv informatsioon erinev. Isassugurakke moodustub tavaliselt palju ja juhus maarab ,milline seemnerakk munaraku viljastab. Viljastumisel uhinevad seemne-ja munaraku tuumad-pooled geenid on parit uhelt ja pooled teiselt vanemalt. Partneri valik on tihti juhuslik. · Mutatsiooniline muutlikkus Mittesuguliselt paljunevad orgnismid kas eostega voi vegetatiivselt.Mittesugulisel paljunemisel tekkinud uus organism on tavaliselt vanemorganismi koopia.Voimalikud isenditevahelised erinevused on pohjustatud elukeskkonnast voi harvem organismis toimunud mutatsioonist. Nt:
prootonid, laenguga +e, ? neutronid, neutraalsed. ? Nukleone hoiavad koos tuumajoud: tugev vastasmoju. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma voi aatomituuma ja elementaarosakese kokkupor ge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/voi elementaarosakesed. ? Tuumalohustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks ? Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. ? Tuumasuntees on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma uhinevad uheks raskemaks tuumaks. Inimesele on koige ohtlikumad keskmiste poolestus aegadega elemendid. ? Luhikese poolestusajaga (moni sekund) tuumad jouavad laguneda enne inimorganismiga kokkupuutumist. ? Pika poolestusajaga (tuhanded, miljonid aastad) tuumade puhul on vahe toenaone, et need lagunevad just inimesega kokkupuute ajal. ? Keskmise poolestusajaga tseesium137 (30 aastat) aga voib varitseda ebastabiilses olekus
komplementaarsuse printsiibile, sunteesitakse uheahelaline RNA. Transkripitsiooni teostab vastav ensuum RNA-polumeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub jark-jargult lahti. Seejarel sunteesib ensuum RNA-polumeraas uhe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli. Kuna RNA molekulis on tumiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub transkriptsioonil jargmine komplementaarsus: DNA: AGC-T RNA: UCG-A Parast transkriptsiooni DNA ahelad uhinevad ning DNA omandab endise biheeliksikujulise struktuuri. Seega toimub RNA transkriptsioonil informatsiooni umberkirjutamine DNA-lt RNA-le. RNA-sunteesi voib vaadelda sarnaselt DNA replikatsiooniga. Molemal juhul toimub DNA molekuli despirasliseerumine ning DNA taidab matriitsi osa. Erinevus seisneb selles, et replikatsioonil kopeeritakse molemad ahelad, transkriptsioonil aga ainult uks. Parast transkriptsiooni uhineval teineteisest eraldunud DNA ahelad, mida replikatsioonil ei toimu.
aminohape aminohape 2.14. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub iihend, mida nimetatakse dipeptiidiks. Kahte aminohappejiiiiii i.iheridab kovalentne keemiline side - peptiidside. Tiinu nendele piisib koos kogu valgu molekuli moodustav peptiidahel' Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude omadused tuienevad molekuli koostis- Kui omavahel uhinevad kaks v6i enam se kuuluvate aminohappejiiiikide jiirjestusest ja poliipeptiidi, moodustub valk, mille puhtrl nende hulgast. Valgu aminohappelist jiirjestust rddgitakse neljandat jHrku struktuurist (kvater- nimetatakse esimest jHrku stmktuuriks (pri- naarstruktrrur) . maarstruktuuriks). Insuliini molekuli algusosa Valgud voivacl iihineda ka teiste orgaaniliste ainete-
annaabi.ee 
