riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. proportsionaalne - makstatav osa tulust on maaratud koigile uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eestis on proportsionaalne maksususteem, mis koosneb maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike?
6)Kontroll heategevusseltside too ule, et abi jouaks koige rohkem puudust kannatavate isikuteni.7)Abi andmine isikule koige ligema organi ehk omavalitsuse poolt.8)Abi andmine oigel ajal, erakordse puuduse korral viivitamatult.9)Abi korraldamine nii,et inimene edaspidi iseseisvalt toime tuleks.10)Abu maaramine kollegiaalse organi poolt ,et valtida otsuse subjektiivset mojustamist.11)Abi peab olema kullaldane, et hadast valja aidata, kuid samas ikkagi ainult hadaparane.12)Abi korraldamine uhetaoliselt kogu riigis.13)Arahoidva(ennetava) hoolekande põhimotte rakendamine.14)Jarelevalve abi kasutamise ule. 7. Nimeta sotsiaaltoo pohimotted 1995.a. sotsiaalhoolekande seaduses.(1) Sotsiaalhoolekande pohimoteteks on:1) inimoiguste jargimine;2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna voimalused toimetulekuks ei ole piisavad;4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.(2) Sotsiaalhoolekande ulesanneteks
Taiskaliibrilisest (kaliiber uletab 5,6 mm, kesktulepadrun) pussist laskmine toimub 300 m distantsil ning lastakse samuti lamades ning kolmest asendist. Lamadesasend on heade tulemuste saavutamiseks kõige soodsam. Suur toetuspind ning madalal asuv raskuske- se voimaldavad sellist asendi stabiilsust, kus relv pusib peaaegu liikumatuna. Probleeme tekib sellest, et asend, sihtimine ja lask ei toimu taiesti uhetaoliselt. Lamadesasend on algajaile ja harrastajaile peaaegu ideaalne. Nad jouavad peagi, ilma suure ajakulu ning treeningumahuta, tunnetada edu saavutamise tunnet kumnesse tabami- sel. Meisterlikkuse saavutamine eeldab siiski rohket harjutamist. Algaja laskur ei marka ega teadvusta koiki voi- malikke vigu ning vajab rohkesti keskendunud ja kannatlikku harjutamist