x suhtes saame argumendi x esituse y kaudu: x = 3 y. Seevastu ruutfunktsioon y = x2 ei ole u ¨ ks¨ uhene. Iga y > 0 korral leidub kaks x-i nii, et valitud y on m~olema x-i ruut. Arv 4 nii -2 kui 2 ruut. V~orrandi y = x2 lahendamisel saame kaks funktsiooni x = y ja x = - y ehk u ¨he mitmese funktsiooni x = ± y. Funktsiooni u ¨ks¨uhesust saab kindlaks teha ka graafiku abil. Kui suvaline x-teljega paralleelne sirge l¨abib funktsiooni graafikut maksimaalselt u ¨hes punk- tis, siis on see funktsioon u uhene. Nii on see n¨aiteks kuupfunktsiooni y = x3 ¨ ks¨ graafikuga. Seevastu ruutfunktsiooni y = x2 graafikut (parabooli) l¨abib x- teljega paralleelne ja selle telje peal asuv sirge kahes punktis. Nagu n¨agime, ei ole viimasel juhul tegemist u ¨ks¨uhese funktsiooniga.
x suhtes saame argumendi x esituse y kaudu: x = 3 y. Seevastu ruutfunktsioon y = x2 ei ole u ¨ks¨uhene. Iga y > 0 korral leidub kaks x-i nii, et valitud y on m~olema x-i ruut. Arv 4 nii -2 kui 2 ruut. V~orrandi y = x2 lahendamisel saame kaks funktsiooni x = y ja x = - y ehk u ¨he mitmese funktsiooni x = ± y. Funktsiooni u ¨ks¨ uhesust saab kindlaks teha ka graafiku abil. Kui suvaline x-teljega paralleelne sirge l¨abib funktsiooni graafikut maksimaalselt u ¨hes punk- tis, siis on see funktsioon u¨ks¨uhene. Nii on see n¨aiteks kuupfunktsiooni y = x3 graafikuga. Seevastu ruutfunktsiooni y = x2 graafikut (parabooli) l¨abib x- teljega paralleelne ja selle telje peal asuv sirge kahes punktis. Nagu n¨agime, ei ole viimasel juhul tegemist u ¨ks¨ uhese funktsiooniga.
annaabi.ee 
