päikesekiirgust elavhõbedaoksiidile, mis lagunes kuumutamisel elavhõbedaks ja elavhõbeda- õhuks. Priestley seda lagunemismehhanisimi ei teadnud, kuid ta otsustas uurida tekkinud gaasi. Selle omadused olid hämmastavad. Küünal poles gaasis heledamalt kui õhus ja hõõguv süsi lõi lõkke. Nii läks ajalukku uue elemendi hapniku avastamispäevana esmaspäev, 1. august 1774. Mõne aja pärast tegi ta veel tavatuma katse. Priestley võttis kaks uhesugust klaaskuplit. Ühes oli harilik õhk, teises katsel saadud elavhõbeda-õhk, mida ta hiljem nimetas deflogistoneeritud õhuks. Kummagi kupli alla pani ta hiire ning hakkas ajaviiteks flööti puhuma ja hiiri jälgima. Harilikus õhus hakkas hiir peatselt avaldama väsimuse tundemärke, kaotas veerand tunni pärast teadvuse ja suri. Hapnikuga kupli all jooksis hiir vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast.
t. |A| = |AT|. 2. Maatriksi kahe rea (veeru) äravahetamisel muudab maatriksi determinant märgi. 3. Kui maatriksis mingit rida (veergu) korrutada mistahes arvuga, siis maatriksi determinant korrutub sama arvuga. 4. Kui maatriksi mingile reale (veerule) liita mistahes arvuga korrutatud mistahes teine rida (veerg), siis uue maatriksi determinant on võrdne esialgse maatriksi determinandiga. 5. Kui determinandis on kaks ¨uhesugust rida (veergu), siis on determinant null. 6 Pöördmaatriks Olgu A n-järku maatriks. Maatriksi A pöördmaatriksiks nimetatakse sellist n-järku maatriksit B, mis rahuldab tingimust AB = E = BA, kus E on n-järku ühikmaatriks. Kui maatriksi A pöördmaatriks eksisteerib, siis pöördmaatriksit tähistame A-1. Regulaarne maatriks Me nimetame n-järku maatriksit A regulaarseks (singulaarseks), kui |A| 6= 0 (|A| = 0) Pöördmaatriksi omadused. 1
? samanimeliselt laetud kehad toukuvad; ? erinimeliselt laetud kehad tombuvad. Vali on mateeria vorm, mille vahendusel uks keha mojutab teist. Valja olemasolu tahendab jou tekkimise voimalikkust. Elektrivali on elektriliselt laetud keha poolt tekitatud jouvali. Elektrivalja potentsiaal naitab, kui suur on vaadeldavas punktis positiivse uhiklaenguga keha potentsiaalne energia Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse uhesugust potentsiaali omavate elektrivalja punktide hulka Elektrivalja kahe punkti vaheline pinge U naitab, kui suure too teeb elektrivali uhiklaengut omava keha viimisel uhest punktist teise. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema taidetud kaks tingimust ? vabade laengukandjate olemasolu; ? peab mojuma elektriline joud, st peab eksisteerima elektrivali. Voolutugevus on ajauhikus juhi ristloiget labinud laenguhulk Juhis esineva voolu tugevus on vordeline ? laengukandjate laenguga e;
3 3 3 3 3 I_b 2.621 × 10 + 14.466 × 10 + 4.801 × 10 + 14.129 × 10 + 7.945 × 10 3 I_b = 43.962 × 10 Pusiluhisvoolu arvutamine Generaatorite luhisesuhe: kl := 0.625 Lagiergutuspinge Ufmax = 1,3 ja 2,0 U fn Lihtsuse mottes on kaesolevas naites kasutatud nii maksimaalse kui ka minimaalse pusiluhisvoolu arvutamisel skeemielementidel uhesuguseid peremeetrid ja uhesugust lahteskeemi konfiguratsiooni. Maksimaalse pusiluhisvoolu arvutamine (Cmax=1,1) Vastastiktakistustega aseskeem XG11 = 1.208 XG21 = 0.586 X.G2K = 0.269 XQ1 = 0.399 XM1 = 4.268 Maksimaalsed ulimooduvad voolud harudes: Cmax 1.1 3 3 I.G1 IbI I.G1 5.249 × 10 I.G1 = 4.781 × 10
annaabi.ee 
