ablatiiv. Väliskohakäänete lõpud on päritolult liitkäändelõpud, mis koosnevad kahest käändeelemendist. Neil lõppudel on ühine element –l, millele liituvad vanad kohakäändelõpud. L-käändeid on ka volga ja permi keeles. Arvatakse, et väliskohakäänded kujunesid mitte läänemeresoome-permi algkeeles, vaid iseseisvalt eri keelerühmades, kuid samast lähtematerjalist. L- käänded lähtuvad soome-ugrilisest kohta osutavast tuletusliitest –la/-lä. Vanim võib neist olla allatiiv, mis võib pärineda läänemeresoome-permi algkeelest. Adessiiv ja ablatiiv kujunesid alles läänemeresoome algkeeles. Väliskohakäänete väljakujunemine toimus ilmselt hilises läänemeresoome algkeeles pärast lapi algkeele eraldumist, sest lapi keeles vastavad käänded puuduvad. Allatiiv • Konsonandi l pikenemine (-len > -llen) toimus lms algkeeles adessiivi eeskujul • -n kadus 14
Samal ajal näitab Unt veel, mis paralleelselt toimus Eestis. Jälle üks nimemäng: üks valitsuse liikmetest oli Maksim (H)unt. Viies peatükk ongi tema pihtimus, süüdiolek valitsusse kuulumise pärast. Mäng erinevate tekstidega. Raamatu lõpus palju ajaloolisi publikatsioone teemal eesti rahva murranguaastad jne. Seal mingi Masingu jutt näiteks. Täpselt teose keskel on peatükk: kiri näitlejannale Maria Avdjuskole. Kirjas püütakse romaani selgitada soome-ugrilisest mentaliteedist lähtuvalt, selgitada teksti allhoovusi jne. 8. Peeter Sauteri argisuse poeetika erijooned. ,,Luus" kõige sauterlikum: pole läbivat tegevust, klassikalist karakterite ülesehitust (nad ei arene) ega erilisi sündmusi, palju räägitakse argiasjadest, nt hammaste pesemisest, taara viimisest. Tegelased on siin ennekõike argisfääris, mõjuvad antikangelastena, kuid nemadki üritavad määratleda enda kohta maailmas. Tegelased ei kanna endas optimismi, Sauter on
annaabi.ee 
