kui need kümme, mis sügisel olid". 3.2 Koostöö Priit Pärnaga Olav Ehala on öelnud:,, Priit on filmi ideest mulle alati rääkinud enne, kui see on tal paberile pandud. Ta ütleb, kas muusika tema arvates sobib või mitte, aga ei suru peale oma nägemust. Ta räägib täiesti ,,oma sõnadega" ja jätab vabad käed. Muidugi on ka Priidu enda kogemus muusika alal suurenenud. Viimase filmi, ,,Karli ja Marilyni" puhul oli konkreetselt juttu, et see võiks alata mingist ugrilikust ürgüminast, aga kuhu ja kuidas see edasi kulgeb, oli minu rida. Või on ta teinud ettepaneku, et miski oleks biitlite sound'iga. Meil on tekkinud vastastikune arusaamine ja usaldus. Esimestest joonistatud episoodidest näen enam vähem ära tüübid, stiili. Minu arvates on heliloojale filmist ülevaate saamiseks kõige parem vaadata materjali, mis on küll järjestatud, aga ei ole veel kokku monteeritud. Pildil on oma rütm, mis loomulikult muusika tegemist mõjutab. Hollywoodis
selt võtmise" ideoloogia, kuid looduskirjandusest on raske leida kinni- 10 Näiteks on Fred Jüssi ja Haide-Ene Rebassoo esseed ilmunud Krista Mitsi ja Tiiu Speegi tõlkes Ameerika Kirjandusökoloogia Assotsiatsiooni ajakirja Interdisciplinary Studies in Literature and Environment 2002. aasta 2. numbris. 266 Kadri Tüür, Timo Maran tust ka Looritsa teesile soome-ugrilikust aukartusest hingestatud loodu- se ees. Domineerib lähtumine loodusteaduslikust teadmisest ning soov seda konkreetsete näidete varal lugejale vahendada. Kirjandus Annist, August; Roos, Jaan; Käis, Johannes 1940. Eesti populaarteaduslik kirjan- dus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu. Elav teadus 101/102. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Armbruster, Karla; Wallace, Kathleen (eds.) 2001. Beyond Nature Writing. Expanding the Boundaries of Ecocriticism
annaabi.ee 
